BIGYIGHILI bi BANTUMU OSOMO Wu me mukaana wu a myele wu ósono Luke. Wu a nsomo, « Nsia Yimbwe yi ósono Luke». Mukaana wu li mu osuo esala ki ósi bantumu. Mu wu a nsomo, nde ásuo bu báburu Yiisu, bu óli bumweẽ bu nde ŋa nsie yi, lipfu li nde, ya bu ásighili nde ŋa kara li ba bápki mu ogye ku yulu. Mukaana wu li mu osuo bu ógweghe Yiisu, wu áagyene ku yulu, Mufulu kundaa binduono bi nde mpaala bye binama litumu li nde lili masini (1.8). Mu obo, bantumu básuo bumpughulu mu osighili o Yiisu mu lipfu ku Yerusaleme. Kimini li ómwehẽ mfwunu a bakwuru ba ba-Dzwife nde lísi kuulu Nsia yi Mbwe yitsaŋama mu Yude lwohono, mu Samari, ya bvulu-bvulu ku Noore tee ku Antyose. Mu mandagha mamo, Piere, Dzake, Dzã, Dzake mbwee a Yiisu ya Poole báasi esala kii elagha. Lo mu bo bwohono, Poole ábvulusala. Esala e nde émoŋono mu libwunu li ábala nde ku etsulu e nsie kii Adzi li lisala, ku nsie a ba-Ngereke ya emvulu-ngughu ku nto yi a Wesete, mu matala ma ákabuludzye nde mu okabulutsala Nsia yi Mbwe. Mukaana wu ásini mu saba li Poole wu áali mu boloko ku Rome ya li mu osuo ti mandagha ma Nzaami ya Mufulu ka bakughu odzahaba bye o. Mukaana wu bakughu okaba nde bu: - Obaana mu etsughu ki ógyene Yiisu ku yulu tee mu etsughu kii Pantekote (1–2). - Bumpughulu bu bantumu ya kimini li bámono bo ku Yerusaleme (3–7). - Nsia yi Mbwe yitsaŋama mu Samari (8). - Poole gyiŋi mayele (9). - Baara baala ka bali ba-Dzwife o, basomo mu libwunu (10–11). - Badzwi Dzake ya bapaha Piere mu boloko (12). - Midzye mi Poole mimi nsomo mu oyitsala Nsia yi Mbwe (13–14). - Emvuŋunu ki bantumu ku Yerusaleme (15). Midzye mi Poole mimi myele mu oyitsala Nsia yi Mbwe (16–18). - Midzye mi Poole mimi mitere mu oyitsala Nsia yi Mbwe (19–21). - Poole mu boloko (22–26). - Poole ku Rome (27–28).
9 Bu amana obili obo, nde áseŋene mu okumu ku yulu ŋaala bo bwohono mu okamono nde, ya edzi éfughu nde ŋa mihi mi bo. 10 Ŋaala bo áli nkini mu okatala ku yulu, ku ákagye nde, babaghala buolo ba bálaha binkuru bi bipeŋeme bágyi ŋa bele a bo, 11 ya bályele kundaa bo ti: «Basi Ngalile, mu emakye be liitemene oŋo mu okatala ku yulu? Yiisu wu, wu oogyene a Nzaami ku yulu ŋa mihi mi be, sa ayabvughuru si ti bwunu a bu liimono be nde mu ogye ku yulu.»
15 Mu bitsughu bibye, mpwumu a banga-a-kana yi áali ŋa ebini ekye yíli ku bele a nkama ya makwumu-muolo (120) ma baara. Piere átemene ŋa kara li bo ya ályele ti: 16 «Baana ba taara a me, áli bubwe ti, mandagha ma áli olyele Mufulu a Ngili mu Mukaana a Nzaami mu muŋma a Dabvide mu nkooro a Yuda makeele, nde wu ákighiri mumbiri a babo ba básyimi Yiisu. 17 Nde aali mumõ ŋa kara li bihi, ya nde aabagha kaba lili esala ki. 18 Nde bu abagha mufuru wuulu ka li wu a nsumu o, nde swumu nseghe. Nde aabwi kii mapfumunu, bala li nde liibughulu ya biini bi nde biitsaŋama. 19 Ya baara bwohono baba Yerusaleme basoolo ndagha oyo. Mu obo, bo baakata nseghe oyo mu ndiŋi yi bula bu bo ti: “Akeledama”, mbaala ti, “nseghe yi makili”. 20 Ankoho, básono mu mukaana wu Bikwumu ti:
23 Básuo baara buolo: Dzodzefe wu bákata Barasabase, wu bálughu Yusutuse, ya Matiase. 24 Ya bo bwohono básamana ya bályele ti: «Mfumu, we wu soolo mikolo mi baara bwohono, suo bihi mu bo bansa buolo ba, nande we áasuolo, 25 mpaala agwolo ebini mu esala ki buntumu ki, ki oosihi Yuda mu ogye ku ebini kii ndaa nde.» 26 Ŋa nseele, bo báti empa kiili[b] nga-a-bwehe me wu aagwolo, ya eti ébwi ŋa ndaa Matiase, ya básohobo nde mu kaba li bantumu kwumu ya mumõ (11).
BIGYIGHILI 2 ->
Languages