13 «¡Last a'ix aj Korasin! ¡Last a'ix aj Betsayd! Kyaqil aj yek'b'il aj oqet nk'ulu' exol tuky'i nim wajwalil, cha tzi-wit oqet nk'ulu' kxol kye aj Tir b'ix kye aj Sidon, kyetz oqtxi'-tal tjawlen kky'expu' kynab'lin, b'ix oje-tal tz'ok ksi' kyq'anaq b'an wak', b'ix oje-tal kyeqet wit'let tuj tza'j tzan tqet kyyek'u' b'an'ax ntzaj kyna'on tetz ti'j kchoj.[g] 14 Astilji oj tul te jwisy ntons te xhcho'nal aj oxe'l si' eti'j owokel mas nim twitz te aj oxe'l si' kye aj Tir b'ix Sidon. 15 B'ix ax etetz aj Capernaúm ¿ti'tzun etetz tuj enab'l okxjawel in tuj ka'j tzan eqet jiq'b'a'? ¡Nlay! Komo etetz okxe'l xo'o' tuj aj ja' ate' kye kamnaq.[h] 16 Ntons [etetz aj nkx'ok lapet wi'j], ab'l te aj owokel tsi' twi' eti'j, wi'j n'ok tsi' twi', b'ix ab'l te aj okx'elal tik'o', a'in nkyin'el tik'o', b'ix te aj nkyin'el tik'o' ax n'el tik'o' te aj otzaj lajon wetz.»[i]
21 Ntons te Jesus, te Txew Dios nxik tsi' tuq jun chalajb'il tuj tanim, b'ix oxik tq'uma' [tuky'i Qtata Dios] ikxjani: «Tat, yatz a'ich tajawil te ka'j b'ix te twitz tx'o'tx' kyaqil. Wetz nkyinchalaj awi'j tzan tpaj ma qet awewa' te tume'l ti'j kyaqil ntzani kywitz kye aj b'an list-e' b'ix kye aj at jun kynab'l, per ma'tx xik ayek'u' kye xjal aj nya'tx tlimaqal xjal-e'.[l] Ikxji tat tzan tpaj ikxji tuq yatz agan.»
22 «Te Ntat oje tzaj tq'apo' kyaqil tuj nq'ab'. K'onti'l junky ab'l aj totzqi' a'in iktza' te Ntat, b'ix k'onti'l junky ab'l aj totzqi' te Ntat sinoke a'ox a'in b'ix kye aj oje xik nyek'u' kyetz.»[m] 23 Yaji oxik tq'uma' kye txnaq'atz apart kchukel ikxjani: «Galanx-alo kye aj owokel e'en kyaqil aj n'ok eten etetz. 24 Wetz oxe'l nq'uma' etetz, ky'ila'j aj yolil tyol Dios oqtxi' b'ix kye aj k'ulul mandad b'an kygan tuq tzan tok kyen aj n'ok eten etetz ajna'l, per k'onti'l owok kyen, b'ix kygan tuq tzan tok kcha'o' aj n'ok echa'o' etetz ajna'l, per kyetz k'onti'l owok kcha'o'.»[n]
25 Ntons jun xnaq'tzal Kawb'il ojaw wa'let b'ix oxik xhcha'o' te Jesus ikxjani tzan tuq tok ten tidi' otq'uma'tz: «Xnaq'tzon, ¿tidi' presis tzan nk'ulun tzan stzaj si' jun wanq'in te jun-ele'x?» 26 Yaji te Jesus oxik tq'uma' tetz ikxjani: «¿Tidi' tz'ib'anqex tuj te Kawb'il? ¿Tidi' njaw awe'e' tuj?» 27 Ntons te xnaq'tzal Kawb'il owaj stzaq'b'e' ikxjani: «Nyolin ikxjani: Intqet egani' te Etajawil aj Qtata Dios ntzaj ena'o', intqet egani' tuky'i jun tk'u'jlal tuj etanim b'ix tuky'i kyaqil exwinqlal b'ix tuky'i kyaqil ebalor, b'ix tuky'i kyaqil enab'l, b'ix ax inkyqet egani' junky ab'l etetz iktza'x nqet egani' etib'x etetz.»[o] 28 Yaji te Jesus oxik tq'uma' tetz: «B'an'ax iktza'x ma'tx stzaj aq'uma'ni. Qa yatz oqtel ak'ulu' nini ntons otzajel si' yatz jun awanq'in te jun-ele'x.» 29 Per te xnaq'tzal Kawb'il, tgan tuq tzan tjoyon jun tume'l tzan tkaj galan ti'j te aj oxik xhcha'o', ntons oxik tq'uma' ikxjani: «¿Ab'ltzun te junky aj ab'l wetz?» 30 Ntons te Jesus oxik tq'uma' ikxjani: «At tuq jun xjal owetz Jerusalen, oqex Jeriko, b'ix tuj b'ey dech e'etz txq'an eleq' ti'j. Owel kyelq'a' kyaqil tidi' tetz, oqetb'aj kyok'onsa' b'ix eb'aj'oqik, okaj ksi' ch'inky tuq tkamik. 31 Yaji dech oky'ik jun pal tuj aj b'eyji. Ya ma xik te'e' te xjal ok'onsa', cha oky'ik xtx'u'k, cha okaj tka'yi'. 32 Yaji ax oky'ik junky xjal aj b'uch'uj Lewi, opon qaynin ti'j, ya ma tz'ok ten, cha okaj tka'yi'. 33 Per yaji oky'ik jun aj Samary, ikja'n tuq txik tuj jun tb'ey, ya ma tz'ok te'e', owok lo'et tk'u'j ti'j. 34 Owok laq'chet ti'j, b'ix oqet tq'ana' te ok'ol ti'j te xjal tuky'i aseyt b'ix ta'al ub tx'amsa' b'ix yaji oqet tb'atz'o'. Yaji ojax tsi' tajsik tkway b'ix oxik teq'i' aj ja' tuq ntzaj si' jun posad ntons oqet tk'ulu' kwent. 35 Yaji tuj junky iwitq te xjal aj Samary oxik tsi' kab'e' stumin[p] te tajaw te jay b'ix oxik tq'uma' ikxjani: “Intqet ak'ulu' kwent ch'in ja xjalni, b'ix qatzun ochnajsayon mas tzan tpaj tetz, wetz owokel nchojo' oj nmeltz'jik junky'el.” 36 Ntons yatz tuj anab'l, ¿kxol kye ox xjal aj eky'ik, ab'l te junky ab'l tetz te aj oqet ok'onsa' tzan kye eleq'?» 37 Ntons te xnaq'tzal Kawb'il owaj stzaq'b'e' ikxjani: «Te aj owok lo'et tk'u'j ti'j.» Ntons te Jesus oxik tq'uma' tetz ikxjani: «Ntons ax yatz intqet ak'ulu' ikxji.»
- a Kye tz'ib'on oqtxi', atqet oqet ktz'ib'a' “lajuj tuj mutx' (70)” b'ix nya'tx “kab'lajuj tuj mutx' (72)” tuj ja taqan ntzani.
- b Mat 9:37-38
- c Mat 10:16
- d Ax: presis jun twi' tk'u'j. Tzani te “twi' tk'u'j” telponx ti'j te wab'j; 1Kor 9:14; 1Tim 5:18.
- e Mat 10:7-14; Mak 6:11; Luks 9:5; Kya 13:51
- f Gén 19:24-28; Mat 10:15; 11:24
- g Isa 23:1-18; Ezq 26–28; Joel 3:4-8; Am 1:9-10; Zac 9:2-4
- h Isa 14:13-15
- i Mat 10:40; Mak 9:37; Luks 9:48; Wnch 13:20
- j Kye tz'ib'on oqtxi', atqet oqet ktz'ib'a' “lajuj tuj mutx' (70)” b'ix nya'tx “kab'lajuj tuj mutx' (72)” tuj ja taqan ntzani.
- k Sal 91:13
- l Mat 11:25-26
- m Mat 11:27; Wnch 3:35; 10:14-15
- n Mat 13:16-17
- o Deu 6:5; Lev 19:18
- p Kab'e' tmin denary iktza' twi' tk'u'j jun xjal kab'e' q'ij.
- q Wnch 11:1