1 Kale Falosi so Jerusalam umi ulo utamsip tinum iip maak maak so iyo tal Yesus ilami diim kal tala tala ke-nilip e, 2 Yesus imi okumop man iip maak maak iyo itamipta e, amalabal imi sagaal fomtuup diing dagamin umi kuguup uta kupka-nilip e, ilimi sagaal uyo bisop mep diing daalup ko age kupkaa iman unan-bilip kalaa age-nilip e, umik tem weng baga-emip ko. 3 Kale umik tem weng baga-e-bilip bomi magam uyo ki, Falosi so e minte alugum Juda kasel migik so iyo ilimi olal imi kuguup uta waafusip kale, (bilip imi aget fugunin uyo, olal imi kuguup boyo ilo kolup umdii, bota tebe nuyo ifak daalan-temu o age-nilipta,) kamaki uyo sagaal diing daalin-tem kelip uyo, iman uyo unan-nuubaalip e minte, 4 tam no mufekmufek saanin baan diim no o tilip uyo, ok sam ugolin-tem kelip uyo, iman uyo unan-nuubaalip no ko. Kale sugamiyok olal imi kuguup migik migik kwiin tagang uta ku-nilipta, kap min, sospen min, dis min, bet min uyo diing daga-bom-nilip e minte, kuguup migik migik uyo kanu-bom no kemin kup kem-nuubip ko. 5 Kale Falosi so ulo utamsip tinum so iyo Yesus imi daga-nilip e, “Kabaa. Sugamiyok uyo numi olal iyo bogo-nilip e, ‘Iman unelan o agelap uyo, sagaal uyo kanube tele diing daa-nalapta o,’ agesip kale, amalabal iyo suun kup ilimi man iyo kafalemin kup kem-nuubip kale, nuyo kanupmin kuguup uyo waafulup albu kuta, kapmi okumop man iyo, intaben o ageta numi olal imi kuguup boyo kwaasule-bom-nilipta, imi sagaal uyo tele diing daalin-tem ke-nilipta, iman uyo unan-bilip o?” agelip e, 6 Yesus isiik bogobe-nala e, “Ibo bisop weng alop bagamin tinum kale, sugamiyok uyo God imi profet Aisaya iyo ipmi kuguup sang uyo God imi suuk kon tem uyo dola ko bogo-nala e,
14 Kale asok Yesus iyo unang tinum iyo olabela tal tamip bogobe-nala e, “Niyo weng maak bogobelan o ageta kale, tele tinangku-nilipta, utamin. 15 God imi tiin diim uyo tinum iyo tebe-nala sagaal ninak tonin tuup min, mufekmufek, ‘Amem o,’ agesip min uyo unela daak imi mat tem unon-temu uyo, boyo tebe tele dufak daalan-temaalu kuta minte, tinum tebe-nala aget mafak fugun-bom kuguup mafak kanuman-tema uyo, bota tebe-nuluta, dufak daalan-temu ko. 16 Kale ibo tolong kom ba kale, tolong tambal so kale, weng bogobeli boyo tele tolong do-nilipta, dagaa kulin o,” age Yesus iyo baga-ema ko.
17 Kale Yesus iyo unang tinum iyo imkaa tam am iina tam-nilip e, kota ilami okumop man iyo daga-nilip e, “Weng do bomi magam uyo dupkop daabelapta, utamum o,” agelip e, 18-19 minte Yesus isiik bogobe-nala e, “Unang tinum bilip iyo bam daalin-tem kale, ipkil mungkup bam daalin-tem aga? Ibo utamsaalip bole, tinangku-silipta, bogobelan o ageta ko. Tam tinum iyo mufekmufek mitam sep ko albu umi unelan-tema uyo, daak abe-nuluta, te yak imi aget tem uyo yak unon-temaalu kale, tol kup daak mat tem kal siit-kuluta, no imaan fogolan-tema kota, daak iinom binimanan-temu kale, bota tebe bemi aget tem uyo kufak daabelan-temaalu o,” agela kale, Yesus imi weng kam agela bomi iibak tem kwek uyo ki, “Alugum mufekmufek unan-kalin uyo amem binim o,” agela ko. 20 Kale minte Yesus iyo bogo-nala e, “Kuguup mafak tinum imi aget tem albu umi mitam sep e tulu kanuman-tema bota tebe tinum iyo dufak daalan-tema kale, 21 tam tinum iyo kuguup mafak uyo kanubelin-tem som, aget mafak usiik fuguno-nalata, aaltam yangta kuguup mafak uyo kanupman-tema kale, kuguup mafak kanubelan o agelan-tema uyo, kota
24 Kale Yesus ninggil iyo Juda kasel imi kafin uyo kupkaa daage asit kek kek imi kafin unip kale, asit kek kek bilip imi abiip miton alop umi win uyo Taya e minte Saidon no kale, Yesus imi aget fugunin uyo, tinum iyo maak nitamin-tem kela bantap no kun fungolan o age-nalata, no am maak kutam kal siit ilugola kuta, dogobeta waan-nama binim kale, 25-26 kota unang maak weng tolong doluta, “Yesus iyo tala o,” agelip kalaa agelu kale, unang boyo man unang katip so kale, man boyo sinik mafak tebe kufak daasa kale, unang boyo Juda kayaak unang ba kale, Fonisia kayaak unang kuta, saak Yesus imi finang tal-nulu e, kamok imi weng umka-emin kuguup uyo kanumin kale, boyo tal Yesus imi miit tem kugol daak katuun duung fegela suk mo kalaak fen fomtuup bogobe-nulu e, “Nimi man unang uyo sinik mafak tebe kufak daasa kale, beyo fot tebepmap yak iinata, man boyo tambalanuk o,” agelu ko. 27 Kale (Juda kasel iyo asit kek kek unang tinum imi win uyo bogobe-nilip e, “Kayaam o,” agan-bom-nilip e minte, ilimi unang tinum ita minte, “Fen tinum imi man o,” agan-bom no kem-nuubip kale, Yesus imi aget fugunin uyo, unang bomi aget fugunin uyo kup-kugulita, Yesus beyo tii kanube-nama o agan-bo bele, beyo kanubelan-temaala o agan-bo kalaa age utaman o age-nalata,) do weng maak bogobe-nala e, “Man kangkang imi iman uyo dugu kulep no kayaam imi kobelan-temip boyo felepman-temaalu kale, kamaki uyo man kangkang isiik ifemin (kale, kupmi dong dogopkelan-temi boyo felepnelan-temaalu) o,” agela e minte, 28 unang bosiik bogobe-nulu e, “Kamogim kapmi weng boyo dam bagan-balap kuta, man imi iman unan-bilip buul segela daak tebol umi afak tem abelan-temu uyo, kayaam tebol afak tem kulaak albip iyo tebe unan-nuubip kale, ulutap mungkup kabo dong dogopnelan-temap boyo felep-kaman-temu o,” agelu e, 29 Yesus isiik bogobe-nala e, “Weng boyo tambaliim bogolap kale, kota sinik mafak iyo fot tebeli kupmi man uyo kupkaa yak iina kale, nugum kubo kupkaa kulupmi am iinaal o,” agela e, 30 daage tam ulumi am tamta e, sinik mafak iyo man uyo kupkaa yak iina e, kota abiin tambal agaal unbu kalaa age-nulu e, tam utamu ko.