7 Tane wande ande mbolŋge minap le nyamagaŋ afu tiŋguwaig le yaika nyumba minap. Tane piro taŋgo tukunu afu tugumŋge agaŋ ndende kilam kumuŋ. Wande ndindo ta mbolŋge minap. 8 Tane tumbraŋ ande prowap le tumbraŋ mbal tane kaiyetiŋmba yalpe ŋguwaig kande tane taŋge minap. Nyamagaŋ afu tiŋguwaig le tane yaika nyap. 9 Nane tuku guaze mbal wakeikap sulumba nane saniŋgap: Kuate nu nuŋe gageu kulatkate wam kile tane tugum prote ŋga saniŋgap.
10 Tumbraŋ ande tane pitaitiŋguwaig ndeta tane tumbraŋ ŋgamuŋge saniŋgap: 11 Ata. Tumbraŋ te tuku tuptup sine tuku kupe mbolŋge deŋganu minig te sauke suluweg. Taŋgine mbar riroŋkap. Kuate nu nuŋe gageu kulatkate wam ta tane tugum prote le tane pitaide ŋga saniŋgap ŋgina.
12 Kile Yesus nu saniŋgina: Ye tane satiŋgamŋgit. Ait suŋgo mbolŋge tumbraŋ tane pitaikate ta Sodom tumbraŋ tuku pa limba nu suŋgo pasa ŋak tamŋgat.
13 Yesus nu maŋ sakina: Korasin le Betsaida tumbraŋ ose. Ye wam kitek saŋgrinu tale ŋgamukŋge ke liken ta tale ŋgamuŋgal biye mbil ndanaik. Ande nu wam ndui ta Tirus le Sidon tumbraŋ ŋgamukŋge ke likina kande nane dal ndaka naŋgine mbar idusniŋmba tawi urfunu tiŋmba kuke tugu pismba ŋgamuŋgal biye mbilnaig kande. 14 Ait suŋgo mbolŋge tale Korasin le Betsaida tumbraŋ tale Tirus le Sidon tuku pa limba tale suŋgo pasa ŋak tamŋgaik.
15 Kaperneum tumbraŋ ne nyu suŋgo ŋak minmba ne samba mbol kambim tuku iduste ta Kuateŋge ne tumba bukŋguwa le ne kumanu mbal tuku tumbraŋ kaŋgat ŋgina.
16 Kile Yesus nu nuŋe mbal saniŋgina: Ande tane tuku pasa isit ta nu ye tuku mata isit. Ande tane pitaikate ta nu ye mata pitaiyate. Ye pitaiyate ta ande nu ye kukulyina nu mata pitaite ŋgina.
21 Ait ta mbolŋge ndo Yesus nu Tukul Guwa tugumŋge gare tumba Kuate yabaŋmba sana: O Mam, ne samba kilke tuku Suŋgo. Ye ne tuku nyu te-duŋget. Afu kila sugo wamdus kuyar ŋak ne naŋe wam kame tum ndaniŋgit. Kiŋo kame taŋaŋ minig mbal ne nane ndo tumniŋgit. O Mam, ne naŋe nzali dubimba ne taŋate ŋgina.
22 Kile Yesus nu nane saniŋgina: Mam nu wam ŋakmba ye wai mbolŋge patikina. Ande nu Kuate tuku Kiŋo kila mine ndakate. Mam nu ndo ye kila. Ande nu Mam kila mine ndakate. Ye nu tuku Kiŋo ye ndo nu kila. Ye nane afu Mam kila pilwaig ŋga nu tumniŋget ta nane mata nu kila minig ŋgina.
23 Taŋaka Yesus nu mbilka nuŋe dubinaig mbal saniŋgina: Kuate nu tane make patikate le tane wam magenu kaŋgerkade. 24 Ye satiŋgamŋgit. Tuan taŋgo kame gabat sugo tane wam kaŋgerka isig te nane kaŋgerka isam tuku wamdus suŋgo pilmba kume farnaig ŋgina.
29 Kile kusem pasa bitekŋganu taŋgo ye pasa kusnaŋgit ta maŋgur te ye talayubekaig ŋga nu maŋ kusnana: Ye tugumŋge minig mbal ta ima kate ŋgina le 30 nu ndek sana: Zu taŋgo ande Yerusalem kusremba Yeriko kambim saka ndek kina le ndinŋge kuayar taŋgo afu nu biye timba paniŋta nu tuku tawi agaŋ ndende kuayar kilmba kua kinaig le kumam bafumba minna. 31 Taŋamba minna le pris ande ndin dubimba ndek kumba nu taŋgo ta kaŋgerna sulumba nu laipmba ndin make dubimba kusremba kina.
32 Levi tuku ndare ande kusem wande pirokanu nu mata pro kaŋgermba nu laipmba ndin make dubimba kusremba kina.
33 Kile Samarianu taŋgo ande nu ma ta promba Zu taŋgo ta kaŋgermba nu sinana sulumba 34 nu ndek nu tugum kumba grep kule gureŋ tur kilmba nu tuku we minyaŋga kuse lika nu tumba nuŋe agaŋmor mbol pilmba ka badbaid ande sinamŋge pilmba kulatka minna le mafena. 35 Mafena le nu kambim saka nu badbaid tuku miro taŋgo ndametiŋ soŋ inumnu tumba sana: Ne taŋgo te kulatka mina. Naŋe piya afu nu tuku ŋga panka ta ye luka prowi sulumba lafuwamŋgit ŋgina.
36 Ariya. Ne ndaŋmba iduste. Kuayar mbalŋge taŋgo kat ŋayonaig ta nane keŋ ta imaŋge nu tugumŋge minit tuku taŋgo taŋaŋ nu turna ŋgina le 37 kusem pasa bitekŋganu taŋgo nu sana: Taŋgo ande nu sinanu wakeina nuŋge ŋgina le nu sana: Ne kumba maŋau ndui ta ka ŋgina.