1 Aŋelodi Yabukiyondaaŋ Yalakapmegukdok hinamuni titiŋdok helebufa 6 hogok hatune Jesu Betanide uguk. Jesudi yokwet uŋoŋ Lasalus kumuŋ gineniŋ tubupilakuk. 2 Ala Jesudi uŋoŋ uune metam nanaŋe noŋgoŋ nanaŋdok tiulidokogiŋ u Matadi kidiyembu Lasalus maaŋ noŋgoŋ ila nagiŋ. 3 Ila nalune Maliyadi ime munduŋ momooŋ hinek, tuwaŋiŋ loloŋnit[a] u tiŋa wooŋ Jesu kayoŋ foloŋ yougomuŋa ki hapmuŋdi tubusilidamiŋguk. Unduŋ tubune yotmaaŋ hahat tigiŋ u munduŋ momooŋdi kiliŋa hakuk.
4 Kaŋ Jesu mihiŋiye adi’walaaniŋ niŋ wou Judas Kaliotniŋ, me ukuyeŋ Jesu memik kohohik foloŋ kamewaak adi indiŋ yoguk, 5 “Ime munduŋ momooŋ i 1 tausen kinadi tuwaune muneeŋ u moŋgolaŋa metam fiyewakahi yemdok i deti tububi tilak?” 6 Mede u metam fiyewakahidok mu nadiŋa yoguk, adi nehi’walaŋ muneeŋ u kadokooŋ kabup moŋgotuguk wendoktiŋa muneeŋ u netok moŋgole nadiŋa yoguk.
7 Unduŋ yoguk kaŋ Jesudibo yoguk, “Bikabune tibek, adi yadi ime munduŋ momooŋ u nu foloone gomnamdegoŋ yo kamehatilak u kumuŋ tibene nehiweneneeŋ wendok nehitiulidokolak. 8 Me fiyewakahi adi helemahelemaŋ hidut iŋgoŋ hatiyaneeŋ, eŋ nu adi hidigut yagigi mu hatibaat.”
12 Heleune metam bop wapumdi Jelusalem uŋoŋ hinamuni tine bugiŋ adi mede indiŋ nadigiŋ, Jesu agaŋ talipmeŋ bulak. 13 Mede u nadiŋa kudihahak wobu moŋgola indiŋ kakaliŋa Jesu kane ugiŋ,
14 Unduŋ kutiŋa tubune Jesu adi doŋki mihiniŋ niŋ tubumintaaŋ uŋgoŋ looŋ ila uguk, u kigili mededi indiŋ yolak wondok tuwot tuguk,
16 Unduŋ tubune Jesu mihiŋiye adi nemek u kaŋ mu nadidakalegiŋ ala kougoŋ kumuŋ gineniŋ kaikaaŋ pilali kunum hautanit mintadakaleune mihiŋiyedi nadidakalegiŋ. Youkudip Mede gineŋ Jesudok mede youkiŋ undugoŋ timiŋgiŋ u nadidakalegiŋ.
17 Metam Jesudi Lasalus kumuŋ gineniŋ tubupilalu kagiŋ adi buŋa kudi mintaguk u yohautagiŋ. 18 Yohautaune metam feedi kudi tuguk u nadiŋa wooŋ talipmeŋ tubumintagiŋ. 19 Kaŋ Falisi heki adi u kaŋ nadiu tuwot mu tubune nehi uŋgoŋ indiŋ yonadigiŋ, “U kaneŋ, indi kwanainik folooŋnit mokit tilak kaŋ metam hogohogok adi Jesu keleiŋ.”
22 Niŋgiŋ kaŋ Filipdi wooŋ Endulu niŋa wooŋ Jesu kane yogiŋ u niŋgumuk. 23 Wooŋ niŋgumuk kaŋ adibo yoguk, “Me Kobumuŋ adi kudiŋiŋ uŋgoniŋ hinek mintadakaledok nai agaŋ tilak. 24 Biyagoŋ hinek hanimbe nadineŋ, haŋgom yopmaŋ hakiiŋ adi folooŋ fee mu tiiŋ. Ala kiliki kubugoŋ niŋ tiŋa wooŋ kwet gineŋ kameune kubugoŋ wendigoŋ kumumbu yeuli kadoŋa looŋ folooŋ fee mintawetik. 25 Unduŋ doktiŋa nebek niŋ adi ne’walaŋ hatihatiŋiŋdok nadinadi wapum tilak adi hatihatiŋiŋ fiit tibaak. Eŋ nebek niŋdi kwet yendiniŋ nemenemekdok nadiune wapum mu tilak adi hatihati fafaŋeniŋ kahilewaak. 26 Nebek niŋ adi nu’walaŋ kwanai-me mintawene kaŋ nu nehikelewaak. Tiŋa nu hatibaatneŋ uŋgoŋ kwanai-mene maaŋ noŋgoŋ hatidemeet. Kaŋ Batnedi nintilowaak.”
29 Unduŋ yobune metam uŋoŋ yakiŋ adi mede u nadiŋa nolidi “muŋkulap” yogiŋ, kaŋ noliyeŋ “Aŋelodi mede niŋak,” yogiŋ.
30 Kaŋ Jesudibo yeniŋguk, “Mede u nutok tiŋa mu yolak, adi hiditok tiŋa yolak. 31 Tiŋa metam yehidanedok nai agaŋ dulalak eŋ kwet yendiniŋ mapme u udakapmaŋdok. 32 Nu nehitiloneeŋ nai uŋaniŋ metam hogohogok yanagile nu’walaŋkade buneeŋ.” 33 U kumuŋ dediŋ tibaak wondok nadiŋa yoyout mede unduŋ yoguk.
34 Unduŋ yobune metamdibo niŋgiŋ, “Indi Youkudip Medenikdi Kilisto adi kumuŋ mu tibaak yolak, kaŋ du dediŋ doktiŋa Me Kobumuŋ tiloneeŋ yolaŋ? Me Kobumuŋ u neeŋ doktiŋa unduŋ yolaŋ?”
35 Kaŋ Jesudi mede indiŋ tubu-udaneyemguk. “Hauta adi lekiŋgoŋhik gineŋ nai muniŋgoŋ-kabe hautawaak. Tiyauge mambipdi hehikufulawaakneŋ doktiŋa hauta hahambune hatiyaneeŋ. Niŋ adi mambip gineŋ yauŋa talik tuwot mu kadakaleeŋ yaufit tibetik. 36 Unduŋ doktiŋa hauta hidut iŋgoŋ hatilakneŋgoŋ nadisukilitimineŋ. Unduŋ tiŋa hidi hauta wendiniŋ metam tineŋ.”
39 Unduŋ doktiŋa metamdi Jesu tuwot mu nadisukilitimineeŋ u Aisaiya’walaŋ mede niŋ hatak uŋakoŋ takaliŋa tigiŋ. Adi indiŋ youkuk,
41 Aisaiya adi Jesu’walaŋ saŋiniŋ eŋ wougigit u koom agaŋ kaguk doktiŋa mede unduŋ yoguk.[b]
42 Kaŋ Judame heki’walaŋ me wapuhi noli Jesu nadisukilitimiŋgiŋ, iŋgoŋ yobihilune Falisi hekidi Judahi’walaŋ Bopyothik hogohogok gineŋ, maaneŋ fofoŋdok kamehep tiyemneeneŋ yoŋa mu yobihikiŋ. 43 Tiŋa undugoŋ Bepaŋ dawi gineŋ wohiye loloŋnit titiŋdok nadigiŋ iŋgoŋ metam yabuŋa nadiune fofoŋnit tibaakneŋ yoŋa nadibedi tiŋa nadisukilitihik kamehebi tigiŋ.