Tububihit mede Mosesdi youkuk
6 Kaŋ Bepaŋ adi indiŋ yoguk, “Ime lekiŋgoŋ ginaŋ kamehep fafaŋeniŋ niŋ mintaaŋ wendigoŋ ime danewek.” 7 Unduŋ yobune ime lekiŋgoŋ kamehep wapum mintaaŋ ime daneune fukuniŋ wohiŋkade loguk eŋ fukuniŋ komaŋkade hakuk, kaŋ lekiŋgoŋ hamap mintaguk. 8 Kaŋ Bepaŋdi wou hamap wapum yoguk. Unduŋ tulune kwet bufaaŋ heleune melenai 2 tuguk.
9 Kaŋ Bepaŋdi indiŋ yoguk, “Kunum falipmeŋ ime dambek niŋkadegoŋ wooŋ bopneune kwet silidawek.” Yobune undugoŋ mintaguk. 10 Kaŋ Bepaŋdi siliŋ wondok wou kwet yoguk, eŋ imeŋgwaŋ wapum wondok wou luhi yoguk. Unduŋ tiŋa kaune utumba tuguk. 11 Kaŋ Bepaŋdi yoguk “Kwet foloŋ nemenemek duhuŋa labiiŋ u kadoŋa labuneŋ, nanaŋe, yuwoiyuwoi, wowoŋgimiŋ youlihinit hogohogok, eŋ bem heki, kilikihik namandap molomolom kadoŋa labuneŋ.” Yobune undugoŋ hinek mintaguk. 12 Kwetdi yehininiŋineune nanaŋe, yuwoiyuwoi, wowoŋgimiŋ mebimebi eŋ bem mebimebi youli hinit hogohogok labugiŋ, folonamandap molomolom labugiŋ. Kaŋ Bepaŋdi kaune utumbaguk. 13 Kaŋ kwet bufaaŋ heleune melenai 3 tuguk.
14-15 Kaŋ Bepaŋdi indiŋ yoguk, “Kunum ginaŋ hauta mintaneŋ. Tiŋa adikuyeŋgoŋ hadapmo eŋ bufa yehidaneyaneeŋ. Tiŋa yeyaneeŋ e gwi mele eŋ duhuduhu nai eŋ gulet nai diniŋ fek tiŋa kunumneniŋ hauta tiŋa hautayaneeŋ.” Yobune undugoŋ mintagiŋ. 16 Bepaŋdi unduŋ tiŋa kudup hauta wapumnit lufom yehitubumintaguk, hauta wapumgoŋdi hadapmo timeŋ tiŋa kadokooŋ hatidok, eŋ hauta wapum niŋ gwehegweheyeŋgoŋdi bufa kadokooŋ hatidok yapmeguk. Tiŋa yeguk e hinantilamek maaŋ yehitubumintaguk. 17 Adi kwet tubuhautadok 18 eŋ bufa dut hadapmo yabudokooŋ bufa eŋ hadapmo yehidanedok kunum foloŋ yapmeguk. Unduŋ tiŋa Bepaŋdi kaune utumbaguk. 19 Unduŋ tulune kwet bufaaŋ heleune melenai 4 tuguk.
20 Tubune Bepaŋdi indiŋ yoguk, “Ime maaneŋ ime diniŋ kale mebimebi mintaaŋ imeŋgwaŋ tokiune waliwali wapum mintawek. Eŋ bagi heki adi hamap foloŋ wole yawaneeŋ.” Yobune mintaguk. 21 Bepaŋdi luhi kale kakahi gili eŋ nemek hatihati hinit mebimebi ime maaneŋ waliwali hinit hakiiŋ eŋ bagi papalihinit mebimebi, yehitubumintaaŋ yabuune utumbaguk. 22 Kaŋ Bepaŋdi indiŋ yoŋa yehikahaŋneguk, “Hidi youlinit tiŋa kisaŋ ulihakaaŋ imeŋgwaŋ wapum tokidapmaneeŋ eŋ bagi heki adi kwet foloŋ ulihakaneeŋ.” 23 Unduŋ yolune kwet bufaaŋ heleune melenai 5 tuguk. 24 Dapmaune Bepaŋdi indiŋ yoguk, “Kwetdi nemek mebimebi namandap molomolom yehitubumintawek, kale mimihi, eŋ miŋgembet, kaleŋgiŋgiŋ eŋ kale moihi mebimebi.” Yobune undugoŋ mintagiŋ. 25 Bepaŋ adi kale mimihi mebimebi eŋ kale moihi mebimebi tiŋa miŋgembet eŋ kaleŋgiŋgiŋ mebimebi unduŋku tubumintadapmaaŋ kaune utumbaguk.
29 Bepaŋdi unduŋ yoŋa indiŋ yeniŋguk, “Nu hiditok nanaŋe iŋak hamulat: yuwoiyuwoi, bem gimiŋ, kahak heki eŋ nemenemek youlinit labiiŋ. [a] 30 Eŋ kale kwet foloŋ hatiiŋ eŋ hamap ginaŋ bagi hatiiŋ eŋ miŋgembet, tiŋa kaleŋgiŋgiŋ heki munabut hinit yehitubumintaŋit adi’walaŋ nanaŋe adi yupaaŋ, kilihikit heki kamelat.” Kaŋ undugoŋ hinek mintaguk. 31 Kaŋ Bepaŋ adi nemek tubumintaguk i yabune momooŋ hinek tuguk. Kaŋ kwet kotigoŋ bufaaŋ heleune melenai 6 tuguk.
Tububihit 2 ->- a Nai uŋaniŋ kale mu nagiŋ. Nemenemek kwet foloŋ labagiŋ u hogok nayagiŋ.