1 —Miits mʉjja̱ꞌa̱ydyʉjkʉty es miits mʉguꞌuktʉjkʉty, mʉdowdʉ wiꞌixʉts nnayñika̱jxtuꞌuda̱ꞌa̱ñʉdyʉts.
2 Ko tmʉdoodʉ tkajxy ja ebreeʉ ayuk, net niꞌigʉ ꞌyamoonda̱a̱ydyʉ. Es ja Pa̱a̱blʉ ꞌyanma̱a̱yʉdʉ:
3 —Ʉj israelítʉts, japts nmaxuꞌunkꞌa̱jty Tarsʉ, Silisyʉ ña̱a̱xóty, es ya̱a̱ts nyeꞌky Jerusalén es Gamalyélʉts xyaꞌʉxpʉjk. Yajtukꞌijxʉts oy ja nꞌaptʉjkꞌa̱jtʉmʉ ꞌyanaꞌamʉn es amumduꞌuk jótʉts nmʉdúñ ja Dios, éxtʉm miidsʉty nidʉgekyʉ tyam xytyundʉ. 4 Ʉjts tʉʉyʉp nmʉdsipꞌa̱jtʉts yʉ diꞌibʉ pyanejxypy ja Jesusʉ ꞌyʉxpʉjkʉn, extʉ nyaꞌoogánʉts es nyajnejxyʉts tsimy yedyʉjk toxytyʉjk, mbʉjta̱ꞌa̱ga̱ꞌa̱ñʉts pujxndʉgóty. 5 Es ja teedywyindsʉngópk es nidʉgekyʉ diꞌibʉ anaꞌamdʉp mʉj tsa̱jptʉgóty ñija̱ꞌa̱dʉp ko yʉꞌʉjʉty dya̱jktʉ neky mʉt ja nmʉꞌisraelitʉꞌa̱jtʉm diꞌibʉ Damaskʉ tsʉna̱a̱ydyʉp. Nʉjxpʉdsʉ naty jam, nꞌʉxta̱ꞌa̱yaꞌañʉts diꞌibʉ myʉbʉjktʉp ja Jesús, es nyajmina̱ꞌa̱ñʉts ya̱ Jerusalén es ndukkumʉdowa̱ꞌa̱ñʉts.
6 ’Ko nja̱ꞌtánʉts Damaskʉ, éxtʉm kijkyxyʉʉ, nétʉts nꞌijxy jyajy nikʉjxmʉts tuꞌugʉ mʉk ja̱jʉn diꞌibʉ tsa̱jpótm tsoꞌomp, 7 es ngʉda̱a̱yʉts. Nétʉts nmʉdooy tuꞌugʉ ayuk ko jyʉnaꞌañ: “Saulʉ, Saulʉ, ¿Tits ko xypyajʉdity?” 8 Nétʉts nyajtʉʉy: “¿Mbʉ́n mijts?, Windsʉ́n.” Es xyꞌanma̱a̱yʉts: “Ʉjtsʉts Jesús nazarenʉ diꞌibʉ mij mbajʉdijtypy.” 9 Ja njamyʉʉdʉts tꞌijxtʉ ja ja̱jʉn, per kyaj tjaygyujkʉdʉ ja ayuk diꞌibʉts ʉj xymyʉga̱jx. 10 Nétʉts ʉj nꞌanma̱a̱y: “¿Tits ndúnʉp?, Windsʉ́n.” Nétʉts xyꞌanma̱a̱y ja Nindsʉnꞌa̱jtʉm: “Pʉdʉꞌʉk es nʉjx jap Damaskʉ es jap mꞌanʉʉmʉdʉt tʉgekyʉ ti mdúnʉp.”
11 ’Es ko ja ja̱jʉn oj xyajwiindsʉts, nétʉts ja njamyʉʉdʉts xyajnejxy witsy extʉ nja̱jtyʉts Damaskʉ.
12 ’Jap tuꞌugʉ yedyʉjk diꞌibʉ xyʉꞌa̱jtypy Ananiiʉs. Yʉꞌʉ jyantsyꞌawda̱jtypy ja Dios es tkuydyúñ ja Moisesʉ ꞌyanaꞌamʉn, es nidʉgekyʉ israelítʉty diꞌibʉ tsʉna̱a̱ydyʉ Damaskʉ yajxón mʉʉt ꞌyijty yʉꞌʉ. 13 Es ja Ananiiʉs xyñimiiñʉts es xyꞌanma̱a̱yʉts: “Mʉguꞌuk Saulʉ, ijxwa̱ꞌx jatʉgok.” Es netyʉ jatʉgok oj nꞌijxwaꞌxyʉts es net nꞌijxyʉts ja Ananiiʉs. 14 Nétʉts xyꞌanma̱a̱y: “Yʉ Dios diꞌibʉ nꞌaptʉjkꞌa̱jtʉm wyindsʉꞌkʉdʉ jékyʉp, tʉ mwinꞌíxyʉty es xyꞌixyꞌátʉt diꞌibʉ yʉꞌʉ tsyejpy, es xyꞌíxʉt ja Diꞌibʉ Jikyꞌa̱jtp Tʉyꞌa̱jtʉn Mʉʉt es xymyʉdówʉt diꞌibʉ yʉꞌʉ kyajxypy. 15 Esʉ Dios mbʉjta̱ꞌa̱gánʉp es xykya̱jxʉt ja ꞌyayuk ma̱ nidʉgekyʉ naxwíñʉdʉ ja̱ꞌa̱y, es xytyukmʉmadya̱ꞌa̱gʉt diꞌibʉ tʉ xyꞌixy es diꞌibʉ tʉ xymyʉdoy. 16 Es tyamyʉ, katʉ mꞌakꞌawix. Pʉdʉꞌʉk es mnʉbátʉt, es mʉnuꞌxta̱ꞌa̱k ja Dios esʉ mbeky mniwa̱ꞌa̱dsʉdʉt.”
17 ’Kots njʉmbijty Jerusalén, tats nnejxy ma̱ mʉj tsa̱jptʉjk es nga̱jxtákyʉts. Nétʉts nꞌijxma̱ꞌty. 18 Nꞌijxyʉts ja Nindsʉnꞌa̱jtʉm Jesús, es xyꞌanma̱a̱yʉts: “Jottʉgoy es mbʉdsʉ́mʉt ya̱ Jerusalén, mʉt ko kyaj tya̱dʉ ja̱ꞌa̱y tmʉbʉka̱ꞌa̱ñ kots ʉj nGrístʉty.”
19 ’Nétʉts ʉj nꞌanma̱a̱y: “Windsʉ́n, yʉꞌʉjʉty ñija̱ꞌa̱dʉp nidʉgekyʉ kots ʉj nnejxyʉts ma̱ tsa̱jptʉjk es nmʉnejxyʉts pujxndʉgóty diꞌibʉ myʉbejkypy ko mij mGrístʉty, es ʉj tʉ nyajwépyʉdyʉts. 20 Es ko ja ja̱ꞌa̱y dyaꞌeꞌky ja Esteebʉ, mij ja mduumbʉ diꞌibʉ pyʉjták ja tʉyꞌa̱jtʉn mijtskyʉjxm, támʉdsʉ naty mʉt nꞌity ko dyaꞌeꞌky, extʉ ngwentʉꞌa̱jtʉts ja wyit.” 21 Es xyꞌanma̱a̱yʉts ja Nindsʉnꞌa̱jtʉm: “Nʉjx. Ʉjts mij ngaxaampy jagam ma̱ ja̱ꞌa̱y kyaj ꞌyisraelítʉty.”
23 Es ma̱a̱nʉm ja ja̱ꞌa̱yʉty niꞌigʉ ttukꞌya̱ꞌa̱x ttukjoktʉ, tjandʉ wyítʉty es tꞌʉxjʉbiptʉ, es ja naxway tjantsywyʉjʉꞌʉktʉ, 24 net ja solda̱a̱dʉ windsʉngopk tniꞌanaꞌamʉ es ja Pa̱a̱blʉ yajmʉnʉjxʉt ma̱ kwartel, es yajwópʉt es tniga̱jxʉt ti ko ja̱ꞌa̱y yaꞌaxy jyeky mʉt yʉꞌʉ. 25 Es ko twoꞌondʉʉnʉ es twopandʉ yʉ Pa̱a̱blʉ, net yʉ Pa̱a̱blʉ dyajtʉʉy ja solda̱a̱dʉ windsʉ́n diꞌibʉ naty jam:
26 Es ko tmʉdooy yʉ solda̱a̱dʉ windsʉ́n, net oj tꞌawanʉ ja wyindsʉ́n, ja solda̱a̱dʉ windsʉngopk, es tꞌanma̱a̱y:
27 Net ja solda̱a̱dʉ windsʉngopk tnimʉjwaꞌky ja Pa̱a̱blʉ, es dyajtʉʉy:
28 Es ja solda̱a̱dʉ windsʉngopk ꞌyanma̱a̱yʉ:
29 Es yʉ solda̱a̱dʉ diꞌibʉ naty wopánʉp yʉ Pa̱a̱blʉ, net ñikakta̱a̱yʉdʉ, es yʉꞌʉba̱a̱t ja solda̱a̱dʉ windsʉngopk tsyʉꞌkʉ ko yʉ Pa̱a̱blʉ tʉ tkʉwʉʉñ es romanʉ ja̱ꞌa̱y yʉꞌʉ.