2 Kanu-kene angkella te-ni yunga mingi ambulurumele memba pupa mana onde lirim kene méle-takaraliinga bili eninga kangina molupa, takarale mele tili te teku mimi teku angnjiring mélale popu toku kape niring yambumanga kangina aima mindili liipa sirim irili kis lkupandi tuli pulele tirim.
3 Angkella tale-sipale yunga mingi ambulurumele numú-kusana memba pupa onde lirim kene numú-kusale yambu kululi tenga memi mele au talurum kene nona muluring mélema pali kuluring.
4 Angkella yupuku-sipale yunga mingi ambulurumele memba pupa no omba purumumanga kene no pikipa wendu urumumanga kene onde lirim kene noma pali memi au talurum. 5 Kanu-kene noma nukurum angkellale-ni ung te nirimele piliirindu. Yu-ni nimba mele:
8 Angkella angere-sipale-ni yunga mingi ambulurumele memba pupa enána onde lirim kene Pulu Yili-ni ‘Enaliinga tepi tondulale-ni yambuma nupili.’ nirim. 9 Kanu-kene enána tepi wendu omba aima kundurumele-ni ‘Yambuma aima mindili nangi.’ nimba enini nurumeliinga enini Pulu Yili-nga bili ung-taka tonjuku marake tiring. Ulu buni sirim wendu urum akuma Pulu Yili-nga tondulale-ni ‘Ulu ima wendu upili.’ nirim akiliinga-pe enini ‘numanu topele naa tomulú.’ niku Pulu Yili-nga bili paka naa tunjuring.
10 Angkella angere tilu-guli sipale-ni mingi ambulurumele memba pupa méle-takaraliinga yi nuim king molupa nukurum poluna onde lirim kene yu-ni nukurum koleama pali súmbulu turum. Yambuma aima mindili noku eninga anembeluma kongliiku noku, 11 enini mindili noku irili tepa tirim akumanga piliiku kene mulú-koleana molemú Pulu Yili-nga bili ung-taka tonjuku marake tiring. Eninga ulu-pulu-kis tiringma ‘Mundupu kilu naa kelepu numanu topele naa tomulú.’ niring.
12 Angkella angere tale-guli sipale-ni mingi ambulurumele memba pupa no-auli Yupretis omba purumna onde lirim kene nole kumbulupa ena mundi olemúna muluring yi nuim king muluringma ungí kupulanumele akisinjirim. 13 Kanu-kene na kanurundu kene wambiye-drekonale kene, méle-takarale kene, Pulu Yili-ni “I-sikunu niku si-pui.” nirim ungma naa piliipa ungele we gólu topa yandu nimba sirim yili kene, eninga kerimanga kuru aima kanupu kis piliirindu kuru, tok mele tili, yupuku wendu urum. 14 Kuru ima-ni ulu-tonduluma telemele, eninga kongunale i-sipa mele: Pulu Yi Olandupaliinga ena aulieliinga ‘ma-koleamanga pali yi nuim kingima sukundu-sukundu oku ele teangi wangi.’ niku puku liiku máku tolemele. 15 (“Piliai! ‘Wa nuli yi te ombá.’ niku naa piliiku walu-siku molemele kene liipa sinjipa olemú mele na enini mulungína aku-sipu ombú. Yambu te-ni ‘Yu ombá kene na giu-gau molupu pipili naa kolambu.’ nimba uru naa pepa makiliipa kanupa, yunga mulumbalema pakupa molumba yambale yu Pulu Yili-ni “Numanu kaí pípili molku konjangi.” nilimú kupulanum-na molemú.” ⸤nirim.⸥)
16 Kanu-kene kuruma-ni yi nuim kingima kolea tenga liiku máku turing, kolea akiliinga bili Ipuru-ungna Amakedon.
17 Angkella angere yupuku-guli sipale-ni mingi ambulurumele mulúna onde lirim kene Pulu Yili-nga lku-temboll kake tílina yi nuim kingeliinga poluna ung tondulu te wendu omba kene nimba mele: “⸤Ekupu⸥ pora nim.” nirim. 18 Aku nirim kene kariyapa tepa, ung mare wendu omba, mulú gulu-gala nimba, ma jim-jim auli te tirim. Ma jim-jim tirim akili aima olandupa; ui yambuma pulu-pulu ma-koleana muluring kene aku-sipa te aima naa tirim. 19 Aku tirim kene kolea aima auli Bapillon oe topa yupuku tepa, yambumanga kolea lirimumanga kolea-aulima kis lepa pora sirim. Pulu Yili-ni kolea aima auli Bapillon kum naa sipa kene Pulu Yili yunga arerembi aima kulurumele pirim no-waen mingele ‘yu pali nupili.’ nimba sirim. 20 No-numúna sukundu lirim kolea-kelúma pali takara toku puring, koleamanga pali ma-pangima pali pora nirim, tilu kepe wendu naa urum. 21 Mulúna lo kupu-mong auli-tepa topa yambuma turum. Lo kupu-mong akumanga bunele rais-bek talenga mele. Lo kupu-mong olandupa turumele-ni enini buni aima auli-tepa sirim enini mindili lakuku noku kis-siringeliinga Pulu Yili-nga bili ung-taka tonjuku marake tiring.
<- LIIPA ORA SIRIM 15LIIPA ORA SIRIM 17 ->