1 ⸤Yesos kene yu lumbili andúlima kene⸥ enini kolea-auli Jerusallem nondupa oku, ma-pangi te ‘Ma-Pangi Unji-Ollip Punie’ nili akuna kolea-kelú tale, Betepas kene Betani kene akuselenga uring. Kanu-kene Yesos-ni yu lumbili anduli yi tale liipa mundupa, 2 elselendu nimba mele: “Ne kolea-kelú kanukumbele akuna pukulu kene kung-dongki walú te, yambu te yunga bulu-mingina ui wale te kepe naa molku anduringele ka teku panjingéle nena sukundu molumba kanunglí, akili puku posukulu yandu meku wangli pale. 3 Pusinglí tekulu mulunglí kene yambu te-ni elsendu “Akili nambimuna tekembeleye?” nim lem else-ni i-siku niangli: “Auliele yunu-ni ‘Kung-dongkele mipili.’ nimu-na ombu liikimbulu. Yunu dongki-walále alsupa nondupa yandu liipa mundumba.” niale.” nimba elsele liipa mundurum.
4 Liipa mundurum yisele pukulu, kung-dongki walú te, lku-keri-puluna ka teku panjiringele kanukulu kene kung kanili puku posiku liiringli. Aku-siku tinglí tiringli kanuku kene 5 akuna muluring yambu mare-ni elselendu “Kung-dongki walále nambimuna posukimbiliye?” niku walsiring kene 6 elsele-ni, Yesos-ni ‘i-siku i-siku niale.’ nirim mele niringli kene “Kapula, ⸤dongki-walále⸥ meku pale.” niring.
7 Kanu-kene elsele-ni kung-dongki walále Yesos mulurumna meku okulu kene, elsengla mulumbalema posukulu, dongkeliinga bulu-mingina ola pauwa tunjuringli kene Yesos kanuna ola mulurum. 8 Yambu pulele-ni eninga mulumbalema posuku yu ombá kupulanum-na pauwa tolsiliiku puku, mare-ni unji-yala puniena puku yala-gomú languku liiku yu ombá kupulanum-na pauwa tolsiliiku puring. 9 Kumbi-leku puring yambuma-ni kepe aeleku puring yambuma-ni kepe unji ambululiiku puku kene niku mele:
11 Kanu-kene Yesos Jerusallem sukundu pupa kene Pulu Yili popu toku kaluring lku-tembolluna sukundu pupa akuna ⸤teku muluring uluma⸥ pali kanurum, akiliinga-pe kolea kalá turum kilia kanupa kene ⸤‘Isili-ui ulu te naa teambu.’ nimba⸥ yu lumbili anduli yi rurepu kene ⸤Jerusallem⸥ ulsukundu puku, kolea-kelú Betani ⸤pingí⸥ puring.
17 Enini mani sipa kene nimba mele: “Pulu Yili-nga bukna ung te i-sipa nilimú:
18 Yesos-ni akili nirim-na piliiku kene Pulu Yili popu tunjuring yi-aulima kene, Pulu Yili-nga ung-manimanga puluma piliiku ung-bo tunjuring yima kene, enini yu toku kunjingí kupulanum te kururing. We-yambuma yu-ni mani sipa ung-bo tunjurum mele piliiku kene mini-wale munduring-na kanuku kene Juda-yambumanga yi-auli kanuma-ni yu-kene mundu-mong tenjiku yu toku kunjingí kupulanum te kururing.
22 Yesos-ni pundu topa nimba mele: “Pulu Yili-ni nanga ungele sika piliimba⸤liinga nimbú mele ‘Aima sika wendu ombá.’ niku⸥ tondulu munduku piliai. 23 Na-ni eni aima sika nimbu siker: “Yambu te-ni ‘na-ni nimbú mele aima sika wendu ombá.’ nimba numanu tale tepa naa pípili ne ma-pangielendu “Ungú tokunu numú-kusana sukundu pui!” nimbá kene yunu nimbá mele aima sika wendu ombá.” niker. 24 Akiliinga eni i-sipu nimbu sambu: “ ‘Oliu ⸤Pulu Yili-ni aima sika liipa tapunjumbaliinga ‘Teamili.’ nimulú mele sika kapula aku-sipu temulú.’ mola ‘Nimulú kene sika aku-sipa wendu ombá.’ niku⸥ tondulu munduku piliiku kene Pulu Yili-kene popu toku ung niku mawa tingí mele pali Pulu Yili-ni sika tenjimbaliinga ulu kanuma sika wendu ombá.” niker.” nirim.
25 “ ‘Ulu-pulu-kis tímuluma oliunga Lapa mulú-koleana molemále-ni ‘We mania pupili, kanupu konde tenjambu.’ nipili.’ niku, ⸤Pulu Yili⸥ yunu-kene popu toku ung niku angiliiku kene yambuma-ni eni teku kis-singéliinga numanu kis panjiku mulungí uluma ‘We mania pupili. Kanupu konde tenjamili.’ niangiko. 26 (Akiliinga-pe yambuma-ni eni teku kis-singí uluma ‘We mania pupili.’ niku kanuku konde naa tinjíng lem eninga Lapa mulú-koleana molemále-ni kepe eni ulu-pulu-kis tingíma ‘Mania pupili.’ naa-ko nimba kanupa konde naa-ko tenjimba.)” nirim.
29 Yesos-ni eninindu pundu topa nimba mele: “Na-ni eni ung te walsipu piliambuko. Pe na-ni eni walsimbu mele eni na sumbi-siku pundu toku níngi lem ‘Na kongun ili teambu.’ nimba namba sirimeliinga pulele eni nimbu simbuko. 30 ⸤Na-ni i-sipu eni walsiker:⸥ Ui ⸤No-Liinjili⸥ Jon omba yambuma no liinjirim kene yunu mulú-koleana ⸤molemú yilinga⸥ kongunale tenjimbandu yambuma no liinjirim mola ya mana-yambumanga kongunale tenjimbandu yambuma no liinjirimuye? ⸤Nae-ni “Ti.” nirim-na tirimuye?⸥ Niku sai.” nirim.
31 ⸤Yu-ni aku-sipa walsurum mele piliiku kene⸥ eni-enini tombulku kene niku mele: “Yu-ni walsikim mele oliu-ni pundu topu, ‘⸤Jon⸥ yunu mulú-koleana ⸤molemú yilinga kongunale tenjimbandu yambuma no liinjirim⸥.’ nímulu lem yu-ni oliundu nimba mele: ‘Aku lem eni Jon-ni nirim ungele nambimuna ‘Ung ili sika.’ niku naa piliiku liiringiye?’ nimbá. 32 Mola oliu-ni nimbu mele: ‘Yu mana-yambumanga ⸤kongunale tenjimbandu yambuma no liinjirim⸥.’ nímulu lem “We-yambuma-ni oliu tungínje.” niku aku-siku ningíndu mundu-mong tiring. We-yambuma-ni ‘⸤No-Liinjili⸥ Jon yu aima sika Pulu Yili-ni “Ninjui!” nimba, nimba sirimu ungma piliipa yambuma nimba sirim yi te mulurum.’ niku piliilimili akiliinga oliu nambi-temulúnje?” niku enini aku-siku tombulku niring.
33 ⸤Eni-enini aku-siku anju-yandu tombulku niku kene⸥ , Yesos-ndu pundu toku niku mele: “⸤Nu-ni walsikenu mele⸥ oliu naa piliikumulu.” niring.