2 Perisi-yi mare yu mulurumna oku ‘Yunu nambulka nimbánje? Nimba kis-simbanje manda lepu piliamili.’ niku yunu walsiku piliiku niku mele: “Yi te-ni yu-yunu piliipa kene yunga ambale “Kamu pui.” nimbá kene kapula temba mola aku temba kene ung-mani te topa pula tombaye?” niring.
3 Yu-ni anju pundu topa nimba mele: “Moses-ni ulu akilindu ung-mani sipa nambulka nirimye?” nirim.
4 Enini niku mele: “Moses-ni nimba mele:
5 Yesos-ni nimba mele: “Moses-ni sika aku-sipa bukna turum akiliinga-pe eni kara puku Pulu Yili-ni ambu-yisele kapula-kapula mulunglí mele ung-mani sirimele liiku su siku naa piliiringeliinga yu-ni “Aku-siku teai.” nirim. 6 Akiliinga-pe ui-pulu-pulu Pulu Yili-ni mélema tepa kene
10 Alsuku lkuna lkundu puku muluring kene yu lumbili andúlima-ni Yesos yunundu ung akiliinga pulele walsiku piliiring kene 11 yu-ni eninindu pundu topa nimba mele: “Yi te-ni yunga ui liilimú ambale makurupa “Kamu pui.” nimba kene alsupa ambu te liilimú kene yi akili-ni waperanale tepa, ui liilimú ambale tepa kis-silimú. 12 Mola ambu te yunga ui pulimú yili mundupa kelepa wendu pupa yi te pulimú kene ambu akili-ni waperanale telemúko.” nirim.
18 Yesos-ni yunundu nimba mele: “Nu-ni na nambimuna “Kaiéle” nikinuye? Yambu kaí te naa molemú. Pulu Yili mindi kaiéle.” nirim.
19 ⸤Aku-sipa nimba kene yili-ni walsurumeliinga pundu topa nimba mele:⸥ “Nu ⸤Pulu Yili-nga⸥ ung-manima ⸤Moses-ni piliipa yandu nimba sirim-ma⸥ piliillu. ⸤Ung-mani akuma i-sipa mele⸥:
20 Aku nirim-na piliipa kene yi kanili-ni nimba mele:
21 Yesos-ni yunu nem-nemi nimba kanupa numanu monjupa kene yunundu nimba mele: “Papu tellu akiliinga-pe ulu tilu mindi naa tellu. Nu pukunu nunga méle nosulluma pali ku-moni liikunu kene, ku-moni liiníma yambu-korupama moke teku sikunu kene na lumbili ui.” nirim. “Nunga ⸤mána-⸥mélema aku tiní kene mulú-koleana nunga méle lupa-lupa kaí pulele lemba.” nirim.
22 Yi kanili méle aima lupa-lupa kaí pulele nusurumeliinga Yesos-ni yunundu aku nirim-na piliipa kene yunu kumbi-keri tepa numanu kis panjilsiliipa anju purum.
23 ⸤Aku tirimeliinga kanupa kene⸥ Yesos topele topa yunga lumbili andúlimandu nimba mele: “Pulu Yili yi nuim kingele molupa nokulemú koleana sukundu pungíndu yambu-kamakoma aima mindili siku sukundu pungí.” nirim. 24 Ung akili nirin⸤-na piliiku kene⸥ yu lumbili andúlima-ni mini-wale munduring. Akiliinga-pe Yesos-ni alsupa eninindu nimba mele: “Kangma, Pulu Yili yi nuim kingele molupa nokulemú koleana sukundu pungíndu yambuma aima mindili siku pungí. 25 Kung-kemel akili ⸤kung aima auli te akiliinga-pe⸥ kalé suruli kupulanum-na sukundu pumbandu mindili laye-kolte mele sipa kene pumba. Akiliinga-pe yambu-kamakoma Pulu Yili yi nuim kingele molupa nokulemú koleana sukundu pungíndu mindili aima lakuku mele siku pungí.” nirim.
26 ⸤Aku nirim-na piliiku kene⸥ yu lumbili andúlima aima mini-wale munduku suru niku anju-yandu tombulku kene niku mele: “Aku lem penga kamu mindili nolkemela kupulanum-na nae kapula wendu pupa, molupu konjupu mindi pumulú kupulanum-na pumbaye? Te mólunje?” niring.
27 Yesos-ni enini nem-nemi nimba kanupa kene nimba mele: “Sika yambuma eni-enini kapula mólu, akiliinga-pe Pulu Yili-ni kapula tenjimba. Pulu Yili yu-ni uluma pali kapula telemú. Ulu te yu-ni kapula naa temba te mólu.” nirim.
28 Yu-ni aku nirim-na piliipa kene Pita-ni yunundu nimba mele: “⸤Pe oliu-kene nambulka ulu te wendu ombáye?⸥ Oliu oliunga mélema pali mundupu kelepu nu lumbili purumulu mele pulimulu kanili.” nirim.
29 Yesos-ni nimba mele: “Na-ni enindu aima sika nimbu siker: “Yambu na numanu monjuku nanga kongun tenjiku temani-kaiéle toku silsiliiku andungíndu eninga lkuma kene, anginipilima kene, kimulupili kene, anupili kene, lapaliima kene kangambulama kene, koleama kene, akuma munduku kelemele yambuma pali 30 ya ma-koleana aima méle pulele ola-kilia liiku kene, penga pungí koleana kona molku konjuku mindi puli ulu-pulele liingíko. Ya ma-koleana lkuma kene, anginipili, kimulupili, anupili, kangambulama, koleama kene, akuma pali pulu-kilia ola munduku liingíko; ⸤na numanu naa munjingí yambuma-ni⸥ enini mindili singíko.” niker. 31 Akiliinga-pe ekupu auli molemele yambumanga pulele penga ⸤Pulu Yili yi nuim kingele molupa nokumba koleana⸥ yambu-korupama mulungí; ekupu korupa pupili molemele yambuma penga yambu-aulima mulungí.” nirim.
37 Elsele-ni pundu toku nikulu mele: “Nu penga nunga kolea tondulu talang púlina ⸤yi nuim kingele molkunu kene, ‘olsu nu-kene wasie yi-nuimima molamili.’ nikunu⸥ ‘olsu te nunga ki-bokundu monjukunu te nunga ki-tarukundu monjani.’ nimbu mawa tekembulu.” niringli.
38 Yesos-ni elselendu nimba mele: “Mawa tekembele mele else piliikulu naa kongnjukumbele. Na no-mingina no nombále else kapula nunglíye? Mola na no liimbále else kapula liingíye?” nirim. 39 Elsele-ni yunundu pundu toku nikulu mele: “Kapula tembulú.” niringli.
41 Jemis Jon-seleni ⸤‘Yesos-nga wangu-selenga molambili.’⸥ nikulu mawa tiringli akili piliiku kene lumbili anduli yi rurepunga tale wema-ni elsele-kene numanu kis piliiring.
42 Kanu-kene Yesos-ni lombili andúlimandu “Wai.” nimba kene, eninindu nimba mele: “Oliu Juda-yambumanga ulsukundu molemele yambu-talapemanga yi-nuimima eninga yambuma tondulu munduku nokuku kongun tondulu púlima taki-taki liiku silimele. Yi bi molemú yima eninga yambuma ‘Mindili nangi.’ niku lakuku nokolemele. ⸤Yambuma-ni eninga yi-nuimimanga ungma liiku su singí kupulanum te naa lelemú akili⸥ eni piliilimili. 43 Akiliinga-pe ⸤we-yambumanga yi-nuimima-ni eninga yambuma tondulu munduku nokolemele mele na lumbili anduli yima⸥ eni-enini aku-siku anju-yandu naa teangi. Eninga yi te ‘Na bi ola mulupili. Na yi-auliele molambu.’ nimbá yili eninga kongun tinjili yili mulupili. 44 ‘Na eninga yi-nuimele molupu eni nokambu.’ nimbá yili eninga pali kongun kendemande tinjili yili mulupili. 45 Aku-sipako, Mania Omba Mana-Yi Au Talurum Yili kepe ‘Yambumanga yi-auliele molupu eni nokambu. Eni nanga kongun-kendemande-yambuma molangi.’ nimba naa urum. ‘Yambumanga kongun-kendemande-yili molupu, eni tepu liipu, ulu-pulu-kismani enini ka sipa nokulemú mele naa nokopili kapula molku konjangi akiliinga na yambu puleliinga nimbu pundu tonjupu nanga kangiele sipu, alko topu kolunjambu.’ nimba urum.” nirim.
47 Kolea Nasaret yi Yesos omba purum akili piliipa kene mong kis lirim yili yu-ni pulu monjupa tondulu nangale topa walsipa kene nimba mele: “Yesos, ⸤yi nuim king⸥ Depit-ni kalupa liirim yili, na kondu kului!” nirim.
48 Yambu pulele-ni yunu ung-mura siku “Nu ung naa nikunu táka-niku mului!” niring.
49 Yesos we angiliipa kene “Yunu upili niai.” nirim.
51 Yesos-ni yunundu nimba mele: “Na-ni nu nambulka tenjambu niku piliikunuye?” nirim kene mong kis lirim yili-ni nimba mele: “Raponai, na mongale-ni mélema kanambu nanga mongsele teku kaí tenjani.” nirim.
52 Yesos-ni nimba mele: “ ‘Na-ni nunga mongsele kapula tenjimbu.’ niku pilííneliinga nunga mongsele kaí lekemeliinga pui.” nirim. Yesos-ni aku nirim kene yunga mongsele enaliinga kaí lirim, mélema kanupa kene, Yesos purum kupulanum-na lumbili purum.