1 Kanu-kene Perisi-yi mare kene, Pulu Yili-nga ung-manimanga puluma piliiku ung-bo tunjuring yi mare kene enini Jerusallem munduku kelku Yesos mulurumna oku yu walsiku piliiku niku mele: 2 “Oliunga anda-kolepalima-ni “Teai.” niring ung-manele nunga lumbili anduli yima-ni nambimuna liiku su silimeleye? ⸤Anda-kolepalima-ni “Teai.” niring mele mimi-sipu piliipu kene oliu-ni kíma lumaye tolemulu mele⸥ eninga kíma aku-siku lumaye naa toku langi we nolemele kanili.” niring.
3 Yesos-ni pundu topa kene nimba mele: “Eni kepe eninga anda-kolepalima-ni “Teai.” niring mele mindi piliiku liiku tingíndu Pulu Yili-nga ung-manima nambimuna liiku su silimeleye? 4 Akiliinga Pulu Yili-ni nimba mele:
7 “Eni ⸤ung-manima piliiku ung-bo tonjilimele yima kene Perisi-yima kene⸥ eni topele-mapele tuli yima molemele! Pulu Yili-ni “Ninjui!” nimba ung nimba sirimuma piliipa yambuma nimba sirim yi Asaya-ni enindu nirim mele kapula nirim. ⸤Eni ekupu telemele mele yunu-ni ui nimba Pulu Yili-nga bukna turum molemú mele i-sipa:⸥
10 Aku nimba kene Yesos-ni máku toku muluring yambumandu “Na moliuna wai.” nimba kene eninindu nimba mele: “Na-ni ⸤aku nikereliinga ung te⸥ nimbú teker ungele kum leku ungeliinga pulele piliiku konjai. 11 Yambumanga kangina ulsukundu lepa kene kerina pupa oluna sukundu pulimú méle te-ni ⸤Pulu Yili kapula popu tungí kupulanumele pipi silimú⸥ kalaru te kapula naa monjulemú. Yambumanga numanuna sukundu pepa kene wendu olemú uluma-ni mindi yambuma kalaru monjulemú.” nirim.
12 Aku nirim piliiku kene, yunga lumbili andúlima yu mulurumna oku kene niku mele: “Nu aku-siku nikinu mele piliiku kene Perisi-yima-ni aima piliiku kis pilííngi mele nu piliikunuye?” niring.
13 Akiliinga-pe Yesos-ni pundu topa ⸤ung-eku topa Perisi-yima muluring mele nimba kene⸥ nimba mele: “Nanga mulú-koleana molemú Lapale-ni langi-bo naa panjurum-ma pali pulu ukumba. 14 Yi ima-ni nilimele mele numanu kimbu-siku naa piliiku molangi. Enini mong kis lílima-ni ⸤mong kis lílima⸥ kupulanum liiku ora sili yima molemele. Mong kis lili yi te-ni mong kis lili yi te kupulanum te liipa ora sipa ki ambulupa memba pumba kene elsele wasie-nele kusina topa mania mundumba.” nirim.
15 ⸤Kalaru molemáliinga ung-ekale aku-sipa turum piliipa kene⸥ Pita-ni yunundu nimba mele: “Ung-eku akiliinga pulele nambulkanje? Niku para si.” nirim kene
16 Yesos-ni eninindu nimba mele: “Ekupu kepe naa piliikimiliye? 17 Yambu tenga kangina ulsu lepa kene kerina pulimú méle te oluna suku pupa mere wendu omba le-kusina kamu pulimú mele naa piliikimiliye? 18-19 ⸤Kerina sukundu pulimú mélema-ni ulu te naa telemú kanili.⸥ Ulu-kísima ui numanale-ni piliiku kene penga kamu wendu olemáliinga numanuna pepa kene kerina wendu olemú méle kanuma-ni mindi ⸤Pulu Yili popu tomba kupulanumele pipi silimú⸥ kalaru te monjulemú. Méle kanuma i-sipa mele:
21 Kanu-kene Yesos mulurum kolea ⸤Geneseret⸥ mundupa kelepa ⸤Juda-yambuma muluring kolea Gallalli distrik ulsukundu⸥ kolea-auli Taya kene Saidon-sele lirim koleana suku purum. 22 Akuna purum kene kolea Kenan ambu te mulurum, yu wendu omba tondulu nangale topa kene nimba mele: “Auliele, Yi Nuim King Depit-ni Kalupa Liirim Yili, nanga ambulale kuru te numanuna sukundu molupa yu tondulu ambululemáliinga nu-ni na kondu kului!” nirim. 23 Akiliinga-pe Yesos-ni yunundu ung te pundu topa naa nirim.
24 ⸤Ambale yu ambu-lupa, Juda-ambu te mólu, nimba kanupa kene⸥ Yesos-ni ⸤yunundu⸥ nimba mele: “Pulu Yili-ni na Isrel-yambu talapeliinga kung-sipsip takara talemele mele molemele yambuma molemelena mindi liipa mundurum kanili. Yambu talape lupama molemelena liipa naa mundurum.” nirim.
25 Aku-sipa nirim-na piliipa kene ambale omba yunga kumbi-kerina koporungu langupa ma kanupa kene nimba mele: “Auliele, na liikunu tapunjui.” nirim. 26 Aku nirim kene Yesos-ni pundu topa ⸤ung-eku te topa kene⸥ nimba mele: “Kangambulamanga langima liipu owama simulú kene kapula naa temba.” nirim.
27 Ambale-ni nimba mele: “Auliele, sika nikinu akiliinga-pe owama-ni kepe eninga pulu-yambumanga langi pundu mania pulimúma liiku nolemele kanili.” nirim.
28 Kanu-kene Yesos-ni yunundu nimba mele: “Ambale, nu kapula tembu mele aima lakuku tondulu munduku piliillu akiliinga mawa tekenu mele aku-sipa wendu upili.” nirim kene yu-ni aku-sipa nirim mele ena akiliinga ambaliinga limin kaí lepa kapula mulurum.
29 Kanu-kene Yesos kolea kanili mundupa kelepa numú-Gallalli kéluna ⸤kupulanum te lirimna⸥ omba pupa ma-pangi tenga ola pupa mania mulurum.
30 Kanu-kene yu mulurumna yambu aima pulele uring.
32 Kanu-kene Yesos-ni yunga lumbili andúlimandu “Na moliuna wai.” nimba kene eninindu nimba mele: “Yambu máku toku molemele ima na kondu tekem. Ena yupuku na-kene mulúngi, pe ekupu langi nungí te naa lelemú. Enini langi naa noku we pungí kene kupulanum-na kimbu kima pang-mangi tepa, topa ne-munda ya-munda temba akiliinga ‘Eni engle topa pípili lkundu pai.’ naa nimbú.” nirim.
33 Aku nirim kene-na piliiku kene yunga lumbili anduli yima-ni niku mele: “⸤Sika nikinu akiliinga-pe⸥ kolea-waka ilinga molemulu. Yambu aima pulele ima kapula nungí mele pllawa kaluli tena lembana liipu simulúye?” niring.
34 Yesos-ni eninindu “Pllawa kaluli nambi-sili nosuku molemeleye?” nimba walsurum kene enini “Pllawa kaluli angere yupuku-guli kene oma koltale kene nosupu molemulu.” niring.
35 Kanu-kene yunu-ni máku toku muluring yambumandu “Mania molai.” nimba kene, 36 pllawa kaluli angere yupuku-guli kene omama kene liipa Pulu Yili-kene “Angke” nimba, langi akuma puka lepa yu lumbili anduli yima sirim kene enini yambuma moke teku siring. 37 Yambuma pali noku kis piliiring. Pe langi-kakena lirim-ma lumbili anduli yima-ni liiku wale-basket aulimanga laliiring, wale angere yupuku-guli peka lirim. 38 Yi po-tausen-ni langi akuma nuring. Ambu kangambulama kene wasie langi nuring.
39 Kanu-kene Yesos-ni máku toku muluring yambumandu “Lkundu pai.” nimba kene, nona-anduli-sip tenga suku pupa, ⸤numú nekendu⸥ kolea Makatan purum.