2 Akuna puring kene ku-muru keri-puléle pipi siring kuli perele-marele pupa merekundu tenga lirim kanukuliinga, 3 suku puring kene akuna Yi-Auli Yesos-nga ónale ui lirim kolea akuna naa lirim kanuring. 4 Kanu-kene ‘Ónale nambulka tímunje?’ niku numanu liiku munduku muluring kene yi tale kariyapa tepaliinga talang pulimú akili mele tili wale-pakuli pakuringli yisele enini muluringna angiliiringli.
5 Kanuku kene ambuma mini-wale munduku tamalu piring kene yisele-ni eninindu nikulu mele: “Kona molemále, ya ónu-koleana nambimuna korokumeleye? 6 Yu ya naa lelemú. Lomburupa ola molupa wendu pumu.” ⸤niringli.⸥ “Yu-ni ⸤eni-kene⸥ kolea Gallalli molupa enindu nirim mele piliai. Yu-ni nimba mele: 7 “⸤Juda-yambumanga yi-aulima-ni⸥ Mania Omba Mana-Yi Au Talurum Yili liiku yambu-talape lupa ulu-pulu-kis tílima yu liiku singí, enini ‘yu unji-perana kulupili’ niku ⸤toku⸥ ku toku panjingí kene kolupaliinga ena yupuku-sipaliinga lomburupa ola molumba.” nirim kanili.” niringli.
8 Kanu-kene Yesos-ni ui aku-sipa nirim akili ambuma-ni alsuku piliiring.
9 Ku-murele munduku kelku, kelku yandu oku kene, lumbili anduli yi rurepunga yupuku kene kanuma wasie muluring yambuma kene eninindu piliiku kanuring akili mele temani toku siring. 10 Kolea Makdalla ambu Maria kene, ambu Joana kene, Jemis anum Maria kene, enini wasie puring ambuma kene, ambu kanuma-ni Yesos-ni ui “Nanga kongunale tenji-pai.” nimba liipa mundurum yi rurepunga yupuku temani akili toku siring.
11 Akiliinga-pe ambuma-ni niring ungele piliiku kene ‘Enini gólu tokomele.’ niku piliiring.
12 Aku niku piliiringeliinga-pe Pita ola angiliipa ónale nusiring ku-muruna kanombandu lkisipa pupa kene, wake tepa kanurum kene Yesos-nga ónale kumu turing mulumbalema mendepulu akuna we lirim kanupaliinga numanu pulele liipa mundupa ‘Ili nambulka ulu te tímunje?’ nimba piliipa yandu urum.
15 Kupulanum-na ulu akumandu tombulku nilsiliiku puringli kene Yesos yunu elsele puringlina omba tapú-topa purum, 16 akiliinga-pe Yesos-ni ‘Yu we-yi te-lupa okum niku piliangli.’ nimbaliinga aku-sipa tirim, elsele-ni yu naa kanuku bi siringli.
17 Yu-ni elsele walsipa kene nimba mele: “Else nambulkalendu tombulku nilsiliikulu pukumbiliye?” nirim.
19 Yi urumele-ni “Nambulka uleleye?” nirim.
22-23 “Pe ekupu ulu te lupa wendu úmko. Yu lumbili andurumulumanga ambu talse-ni ekupu oku oliu níngi mele piliipuliinga mini-wale mundúmulu. Ekupu aima ipulam-ui ambu kanuma yunga ónu tiring ku-muruna puku kanúngeliinga-pe yunga ónale naa lim. Enini oku oliundu niku mele: “Mulú-koleana angkella tale kanúmulu, elsele-ni “Yu we molemú.” níngli.” níngi. 24 Kanu-kene oliu-kene wasie mulúmulu yi tale ónu ku-muruna pukulu kene ambuma-ni níngi mele kanúngli, akiliinga-pe yu sika naa kanúngli.” niringli.
25 Aku-siku niringli kene elsele lumbili aelepa urum yili-ni elselendu nimba mele: “Else sundupa sili-pili-sele. Else numanu naa pelemáliinga ui Pulu Yili-ni “Ninjai!” nimba ung nimba sirimuma piliiku yambuma niku siring yima-ni yunundu niring bukna molemú akili mele, mongale-ni kanuku kumele-ni piliikulu kene numanuna liiku meku andulkimbilánje ⸤Yesos-kene talku tiring akili mele kene yunu-ni uinga tirim ekupunga tekem akili mele kene⸥ kam-kamu piliilkimbila. 26 Pulu Yili-ni “Ninjai!” nimba ung nimba sirimuma piliiku yambuma niku siring yima-ni Pulu Yili-ni “Enini nokupa konjumba yi te liipu mundumbu.” nimba ui nimba makó turum yi-nuim Kraisele mana-mania omba kene, ya yi nikimbiliele talkunga mindi mindili nurum akili mele mindili nomba mulú-koleana yi-nuim auliele pupa molumba mele ui niku naa siringye? Niku siring kanili. Pe ekupu ui niku siring akili mele yu aku-sipa tímu.” nirim.
27 Aku-sipa nimbaliinga Moses-ni Yesos yu-ni yunu temba mele ui buk marenga topa nirim akili pulu monjupa nimba sipa, yandupa-yandupa Pulu Yili-ni “Ninjai!” nimba ung nimba sirimuma piliiku yambuma niku siring yima-ni yu temba mele ui buk marenga toku niring mele akili nimba sipa, Pulu Yili-nga buk akili-ni nilimú mele pali nimba silsiliipa yambusele kene kupulanum-na purum.
28 Yambusele puringli koleale nondupa wendu uring-na Yesos we sumbi-sipa tenga-lupa pumba tirim. 29 Akiliinga-pe elsele-ni karaye tekulu kene nikulu mele: “Mólu. Ena pupa sumbulu nondupa tomba tekem akiliinga wasie piamili ⸤pamili ui⸥.” niringli kilia yu elsele-kene pupa mulurum.
30 Kanu-kene elsele kene wasie keri-langi noku muluring kene yu-ni pllawa kaluli te liipa Pulu Yili-kene “Angke.” nimba, ambulupa puku topa elsele sirim. 31 Aku-sipa tirim kene elsele yu kanukulu elsengla Auli Yesos niku kanuringli kene yunu tepa nema liirim-na alsuku naa kanuringli. 32 Kanu-kene else-elsele anju-yandu tombulku nikulu mele: “Kupulanum-na olsu-kene omba ung nimba Pulu Yili-nga bukele-ni nilimú mele ung-pulele nimba silsiliipa um kene olsula numanale omba pípilina pimu kanili. Auli Yesos-kene úmbulu-na aku-sipa tímu lam.” niringli.
33 Kanu-kene elsele ola angiliikulu kelkulu sumbi-siku Jerusallem yandu okulu, lumbili anduli yi rurepunga yupuku kene enini wasie liiku máku toku muluring yambu lupama kene muluringna puringli.
34 Sukundu puringli kene enini elselendu niku mele: “Auliele aima sika lomburupa ola mulúm. Yununu Saimon mulumna pupa mokeringa angiliim.” niring.
35 Kanu-kene yambusele-ni kupulanum-na puringli kene yi te omba nirim akili mele kepe yi kanili-ni pllawa kaluli te ambulupa puka turum-na kanukulu ‘Yu Yesos.’ niku kanuringli mele akili kepe eninindu temani toku siringli.
37 Enini ‘Yambu kululi tenga minéle kanokumulu.’ niku piliikuliinga pung-pungu niku mundu-mong tiring. 38 Yu-ni eninindu nimba mele: “Nambimuna mini-wale munduku numanu tale panjiku molemeleye?” ⸤nirim.⸥ 39 “Nanga ki-sele kene kimbuma kanuku ‘Ili na-nanu.’ niku kanai. Ambolku piliai. Nanga kangiele kene ombele kene angiliikim mele minimanga aku-sipa angiliimúye? ⸤Aku-sipa naa angiliimú kanili.⸥” nirim.
40 Aku-sipa nimba kene yunga kimbu-ki pirimú turingima enini liipa ora sirim.
41 Kanu-kene enini yu kanukuliinga numanu siku aima numanu liiku munduring akiliinga-pe ‘Sikanje mola nambulka te kanokumulunje?’ niku numanu tale panjiku we muluring kilia yu-ni enini mawa tepa kene nimba mele: “Langi nombú te yana lelemúye? ⸤Sai.⸥” nirim. 42 Enini yu oma kaluli te liiku siring, 43 akili liipa enini kanuku molangi nurum. ⸤‘Na kuru te naa moliu, na yambale moliu niku kanangi.’ nimba aku-sipa tirim.⸥
44 Yu-ni eninindu nimba mele: “Na ui naa kolupu eni-kene molupuliinga eni ulu wendu ombá mele nimbu sirindu ulu kanili ya wendu okum. “Moses kene Pulu Yili-ni “Ninjai!” nimba ung nimba sirimuma piliiku yambuma niku siring yima kene enini nandu niku buk marenga turing uluma kene, Pulu Yili-nga konana niring bukna molemú konanama-ni nandu nilimú uluma kene, ulu kanuma sika wendu ombá.” nirindu kanili.” nirim.
45-46 Aku-sipa nimba kene ‘Pulu Yili-nga bukele-ni nilimú mele piliiku kaí teangi.’ nimba yu-ni ungmanga pulele enini nimba sipa kene nimba mele:
52 Kanu-kene enini ⸤Yesos⸥ yu kape niku bi paka tonjuku kene mundu-mong liiku pípili-na panjiliiku, Jerusallem-ndu kelku yandu uring. 53 Akuna puku kene ⸤Pulu Yili popu toku kaluring⸥ lku-tembolluna taki-taki molku, Pulu Yili-ni tirimeliinga “Angke” niku yu kape niku yunga bili paka tunjuring.