3 Yi-aulima-ni aku-siku niring-na piliipa kene Paillet-ni ⸤Yesos-nga kotele⸥ yu walsipa piliipa kene nimba mele: “Nu Juda-yambumanga yi nuim kingele mola móluye?” nirim. Yesos-ni pundu topa kene nimba mele: “Sika nikinu. Akili na.” nirim.
4 Aku nirim kene piliipaliinga Paillet-ni Pulu Yili popu tunjuring yi-aulima kene, we-yambu akuna liiku máku turingima kene, eninindu nimba mele: “Yi ili ulu te naa tepa kis-sim.” nirim.
5 Akiliinga-pe enini karaye teku tondulu munduku niku mele: “Yu-ni ung-mani sipa kene “We-yambuma ulu teku kis-siku, mong liiku teangi.” nimba mani sirim. Yu-ni ui-pulu-pulu kolea Gallalli distrik ung akili mani sipa, penga yandupa kolea Judia distrik koleamanga pali ung-mani silsiliipa andupa kene, penga kamu ya kolea-auli Jerusallem omba ung akili mani sipa molemú.” niring.
8 Erot ⸤mulurumna meku puring kene⸥ yu-ni Yesos kanupa kene numanu sirim. Yu Yesos-ni ulu-pulu tirim mele ung pulele piliipaliinga, ‘Yi akili na kanulkanje kapula!’ nimba piliipa molupa, ‘Yu-ni ulu-tondulu te tipili kanambuka!’ nimba piliipa mulurumeliinga yu urum kene kanupa numanu sirim.
9 Akiliinga, Erot-ni Yesos ung pulele walsipa piliirim akiliinga-pe Yesos-ni ung te pundu topa naa nimba we mulurum. 10 Pulu Yili popu tunjuring yi-aulima kene, Pulu Yili-nga ung-manimanga puluma piliiku ung-bo tunjuring yima kene, akuna angiliiku kene enini Erot-ndu niku mele: “Yesos-ni i-sipa mele ung nimba kis-sipa, i-sipa ulu pulele tepa kis-sipa molemú.” niku tondulu munduku niring. 11 Kanu-kene Erot kene yunga ami-yima kene enini ‘Yesos yu yi-nuim móluko, yu we-yi te.’ niku yi-nuimima-ni pakolemele mulumbale kaí te liiku pakunjuku, yunga ung-taka tonjuku tae tinjiring. Kanu-kene Paillet mulurumna Erot-ni Yesos liipa yandu mundurum.
12 Paillet-ni Erot mulurumna Yesos ui naa liipa mundupili Paillet kene Erot-sele ui elsele ele-tu yisele muluringli. Akiliinga-pe Yesos-kene aku-siku tiringli enaliinga penga elsele anginingli mele-sele muluringli.
17-19 (Kolea-auli Jerusallem sukundu yi te, yunga bili Barapas, ⸤yu kene yi mare kene⸥ ‘Rom-gapmanale-ni oliu Juda-yambuma naa nukupili.’ niku ui Rom-gapmanale kene ele tekuliinga yambu mare toku kunjuringeliinga yu ka siring. ⸤Rom-gapmanaliinga ka-lkuna yi Barapas akili we pípili Juda yi-aulima-ni Yesos kot tinjiring⸥. Juda-yambuma-ni puniemanga taki-taki kolea-auli Jerusallem oku akuna sukundu Pulu Yili-ni eninga anda-kolepalima Naa Topa Ola We Omba Purum akili piliiring enama wendu urum kene Rom-gapman yi-auliele-ni ka-yi te ka-lkuna wendu liipa mundupa “Pui.” nirim.) ⸤Aku-sipa tirim mele piliiringeliinga Paillet-ni “Yesos-ndu “Pui.” niambu.” nirim kene piliikuliinga⸥ yambuma-ni pali yundu tondulu munduku kene niku mele: “Yi ili mólu. Yu ⸤kulupili⸥ meku pukunu kene, Barapas, ⸤ka-lkuna⸥ wendu liiku si.” niring.
20 Paillet-ni ‘Yesos we pupili.’ nimbaliinga eninindu ung te wasie nirim 21 akiliinga-pe enini yundu wale pulele tondulu munduku niku mele: “Yesos kulupili unji-perana ⸤toku⸥ ku tokunu panjui!” niku muluring.
22 Aku-siku niring kene yu-ni eninindu alsupa wale yupuku-tenjipa walsipaliinga nimba mele: “Akili nambimunaye? Yu mong nambulka mong te líímuye? Yu ulu te tepa kis naa sim. Yu we nambimuna topu konjumulúye? Na-ni yu we kimbulú-ni topu kene “Kelku pui.” niambu.” nirim.
23 Akiliinga-pe enini karaye teku tondulu munduku kene niku mele: “Yi ili kulupili unji-perana ⸤toku⸥ ku tokunu panjui!” niring kene enini tondulu munduku niring mele piliipaliinga Paillet-ni enini niring akili mele temba tirim.
24 Kanu-kene Paillet-ni kotele piliipaliinga enini Yesos-kene “Aima ti.” niku karaye teku mawa tiring mele ‘Aku-sipa tipili.’ nirim kene 25 ⸤yi Barapas,⸥ ‘Rom-gapmanale-ni oliu Juda-yambuma naa nukupili.’ nimba ui Rom-gapmanale kene ele tepaliinga yambu mare topa kunjurum akiliinga ka-lkuna pirim yi kanili, wendu liipa enini sipaliinga, penga enini ‘Yesos unji-perana kulupili.’ niring mele piliipaliinga “Yu-kene aku-sipa wendu upili.” nimba ami-yima sirim.
27 Yambu pulele yu lumbili puring. Ambu mare yu toku kunjingí akiliinga kola telsiliiku puring. 28 Kanu-kene Yesos-ni topele topa ambu kanumandu nimba mele: “Jerusallem ambuma, eni na kolumbaliinga piliiku kene kola naa teai. Eni-enini kene eninga kangambulama kene ulu penga wendu ombáliinga piliiku kene kola teai. 29 Aku-sipu nikerele, nambimuna nikerye? Niambu: Walse eni Jerusallem yambuma ⸤teku kis-siku mong liilimeláliinga buni singí⸥ enale wendu ombá kene eni kene eninga kangambulama kene mindili nungí kene yambuma-ni niku mele: “Ambu kangambula te naa meku, kangambula ame naa siku, wangnu molemele ambuma, eninga kangambula te mindili nombá enini naa kanungí akiliinga enini maluya.” ningí. 30 Pe
31 ⸤Aku-sipa nimbaliinga penga kamu ung-eku te topa kene eninindu nimba mele:⸥ “Unji kona angiliimále peki tokomele. Aku lem pe unji kululiele nambi tingíye? Akiliinga ⸤enini eni aku-siku buni singí, mindili nungí⸥.” nirim.
33 Kolea ‘Pengí Ombele’ nílina puring kene yu kene mong liiringli yisele kene unji-pera yupukunga ola ⸤toku⸥ ku toku panjiring. Mong liiringli yiselenga te Yesos yunga ki-bokundu ⸤toku⸥ ku toku, te Yesos yunga ki-tarukundu ⸤toku⸥ ku toku panjiring. 34 Aku-siku tiring kene Yesos-ni nimba mele: “Tata, na-kene tekemele mele akili yambuma-ni naa piliiku tekemele akiliinga nu-ni tekemelaliinga “Mindili nangi.” naa nikunu kanokunu konde tenji.” nirim. ⸤Aku-siku tekuliinga, ui unji-perana ola ⸤toku⸥ ku toku naa panjiku kene⸥ ui kumbi-leku yunga mulumbale ⸤posuku wendu liiku nusuringma⸥ moke tingíndu enini lupa-lupa liingíndu ku-kas teku piliiku kene penga mulumbalema liiring.
35 We-yambuma enini yu-kene tiring akili mele kanuku we angiliiringeliinga-pe eninga yi-aulima-ni yundu ung-taka tonjuku niku mele: “Yu yambu wema ‘Naa kolku kona pai.’ nimba tepa liirim mele ekupu yu-ni ‘Naa kolupu unji-perana omba wendu pambu.’ nimba yu-yunu tepa liipa unji-perana omba wendu pupili. Yu sika Pulu Yili-ni makó topa oliu ‘Nokupa kunjupili.’ nimba liipa mundurum yi nuim Kraisele omba mulúm lem ekupu yu-ni yunu aku-sipa tepa liipili.” niring.
36 Ami-yima kene wasie yunga ung-taka tonjuku molkuliinga no-waen kumbili tili te ‘Nupili samili.’ niku singí tekuliinga 37 yunundu niku mele: “Nu Juda-yambumanga yi nuim kingele mollu lem ‘Naa kolupu unji-perana wendu wambu.’ nikunu nu-ni nunu tekunu lii.” niring.
38 ‘Yu mong liirim mele yambuma-ni kanangi.’ niku
39 Mong liiringli yisele unji-perana ola ⸤toku⸥ ku toku panjiring yiselenga te-ni Yesos-ndu ung-taka tonjupa kene nimba mele: “Nu “Pulu Yili-ni makó topa oliu ‘Nokupa kunjupili.’ nimba liipa mundurum yi-nuim Kraisele ⸤moliu.” nillu akili sika mola móluye? Sika aku-sikunu⸥ mollu lem nu kene olsu kene pali ‘Naa kolamili.’ nikunu teku liikunu unji-perana wendu lii.” nirim.
40 Akiliinga-pe mong liiringli yiselenga yi te-ni kumbi-lepa yi te-ni nirim mele piliipaliinga yu ung-mura sipa kene nimba mele: “Nu kene yu kene tilu-siku mele mindili noku kolangli niku tíngeliinga nu Pulu Yili-kene mundu-mong naa tenjikunuye? 41 Olsu tepu kis-sirimbulaliinga mindili kapula sikimili. Akiliinga-pe yi ili yunu mong te naa liirim.” nirim.
42 Aku-sipa nimbaliinga yu-ni ⸤Yesos-ndu⸥ nimba mele: “Yesos, nu yi nuim kingele molkunu mélema nukuni kene na pilíí.” nirim kene 43 Yesos-ni pundu topa kene yundu nimba mele: “Na-ni nundu aima sika nimbu siker: “Ekupu nu na-kene wasie Yambuma Molku Konjulemele Kolea Kaína pupu molumbulú.” niker.” nirim.
46 Yesos-ni ung te tondulu mundupa nimba mele: “Tata, nanga mulungale ‘Nu molluna upili.’ nimbu nu siker.” nirim. Aku-sipa nimba kene yu kulurum.
47 ⸤Rom⸥ ami-yi wan-andret nukurum yi te Yesos turing ami-yima nokupa mulurum yi kanili-ni Yesos ung te nimba kulurum mele piliipa kanupa kene yu-ni Pulu Yili kape nimba kene nimba mele: “Yi ili yu aima sika yi numanu sumbi-nili te lam.” nirim.
48 Kanu-kene ‘Yunu unji-perana ⸤toku⸥ ku toku panjingí kanomulú.’ niku ui liiku máku turing yambuma yunu tirim mele kanuku bulu-bale niku ung pulele numanu liiku munduku kondu kolulsiliiku eninga mundu-mongma mi lirim kilia kondu nilsiliiku lkundu puring. 49 Yu-kene ui tapú-toku anduring yima kene, kolea Gallalli distrik munduku kelku yu lumbili anduku ⸤Jerusallem⸥ wasie uring ambuma kene enini ⸤yu-kene tiring kulurum mele⸥ sulu-teku kanuku angiliiring.
53 Paillet-ni “Kapula.” nirim kene Josep pupa ónale mania liipa, mulumbale kona te-ni liipa kumu topa kene, ku-muru te ukuku nusiringina memba pupa suku nusurum. Ku-muru kanuna yambu-ónu te ui naa nusiring, yu mindi pulu-pulu nusurum. 54 Yesos ónu tirim ena akili ekupu mele, ulsulam-ukundu mele ⸤kóru muluring⸥ ena Sambatele nondupa wendu ombá tirim. Sambat enale wendu ombá kene kóru mulungíndu ekupu mele, mélema liiku undu-undu siring enale wendu urum, ena kaniliinga Yesos ónu tiring.
55 Ui Yesos kene kolea Gallalli distrik munduku kelku yunu kene wasie ⸤Jerusallem⸥ uring ambuma Josep-ni Yesos ónu tirim ku-murele kanuku akuna sukundu ónale nusurum mele nem-nemi niku kanuku kene, 56 penga kanuku pora siku kene yandu oku, ‘Yunga ónuna kopungu-wel-ma kene méle lupa mura túlima kene kanjimulú.’ niku teku mimi tiring. Akiliinga-pe Sambat enale wendu urum kene Pulu Yili-nga ung-manele-ni