2 ⸤Sumbulsuli unji-ollip punie kaniliinga Yesos taki-taki yu lumbili anduli yima wasie puring kilia⸥ Judas-Iskeriot enini punie akuna taki-taki puring mele piliirim. Judas yu Yesos penga liipa Yesos yunga ele-tu yima sirim yi kanili. 3 Kanu-kene Judas-ni ⸤‘Yesos akuna wasie taki-taki pupu molemuláliinga yu akuna molumba.’ nimba piliipaliinga,⸥ akuna urum. Yu ami-yi-talape te kene Pulu Yili popu tunjuring yi-aulima kene Perisi-yima kene yi-auli kanuma-ni liiku munduring ele-yi mare kene akuna memba urum. Enini kamaye kanduku meku, tepi-llamema kanduku meku, ele tili mélema meku uring.
4-5 Yesos-ni yu-kene nondupa tingí mele piliipaliinga, enini ‘Yesos ka sangi.’ nirim yi Judas wasie uringina Yesos yu anju pupa enini walsipa piliipa kene nimba mele: “Eni nae korokumeleye?” nirim. Enini pundu toku yundu niku mele: “Kolea Nasaret yi Yesos korokumulu.” niring.
6 Yesos-ni “Yi akili na.” nirim kene enini anju bulu mini-mini puku kene bau niku piring.
7 Yu-ni alsupa enini walsipa piliipa kene nimba mele: “Eni nae korokumeleye?” nirim. Enini “Nasaret yi Yesos korokumulu.” niring.
8 Yesos-ni nimba mele: “ “Yi akili na.” nindu kanili. Eni na kurúngi lem na-kene wasie molemulu yima ka naa siku ‘Yandu pangi.’ niai.” nirim. 9 Yesos penga temba mele ui nirim mele ‘Aima sika aku tipili.’ nimba aku-sipa ele-túmandu “Nanga yima naa ambolku “Anju pangi.” niai.” nirim. Yu-ni ui Pulu Yili-ndu nimba mele: “Nu-ni na sirinu yimanga te ulsu pupa mindili nungí kupulanum-na naa pumu, enini pali nokupu kunjurundu.” nirim, ung kaniliinga penga sika te molupa kis naa sirim.
10 Kanu-kene Saimon-Pita-ni yunga lu-koyale kulu topa wendu liipa Pulu Yili popu tunjuring yi-auli-olandupaliinga kendemande-yi te topa yunga kum bokundu topa laká linjirim, kum akili wendu urum. Kendemande-yi kaniliinga bili Malkas.
11 Yesos-ni Pita-ndu nimba mele: “Nunga lu-koyale kelkunu laliui! Na Tata-ni “Mindili nani.” nirim mele naa nombúye?” nirim.
12 Kanu-kene ami-yima kene eninga nukuli yili kene Juda-yambumanga ele-yima kene enini Yesos ambolku liiku ka siku meku puring.
17 Keri-pulu nukurum ambu kanili-ni Pita-ndu nimba mele: “Nu ne-yilinga lumbili anduli yi te-nje?” nirim. Pita-ni “Akili na mólu!” nirim.
18 Sumbulsuli alí tirim-na kongun tili kendemande-yambuma kene ele-yima kene tepi kalku kene liiku poku teku piliiku angiliiring. Pita wasie enini-kene tepi piliipa angiliirim.
20 Yesos-ni pundu topa nimba mele: “Na mokeringa molupu yambuma ung-bo tonjuliu. ⸤Pulu Yili popu toku kalemele⸥ lku-tembollale kene, yambuma máku toku Pulu Yili-nga ungele piliilimili lkuma kene Juda-yambuma pali máku tolemele lku akumanga ung-bo tonjupu mani siliu. Mo topu kiyang nimbu ung te naa niliu. 21 Aku teliu-na nu-ni na ung niliále nambimuna walsikinuye? Nanga ung piliilimili yambumandu walsikunu pilíí. Niliu mele yambu akuma piliiku molemele.” nirim.
22 Yesos-ni aku nirim kene yu nukuring yi te yu-kene nondupa angiliirimele-ni yu kumbi-kerina lkarauwa-ni topa kene nimba mele: “Nu aku-sikunu Pulu Yili popu tunjuli yi-auli-olandupalendu pundu tokunu nikinele kapulaye?” nirim. 23 Yesos-ni pundu topa nimba mele: “Na-ni ung níndeliinga te nimbu kis-sindu lem ung kis nindu akili nikunu para si. Mola sika-ung te nindu lem nu-ni na nambimuna tokunuye?” nirim.
24 Kanu-kene yu ka turing akili we pípili Anas-ni “Pulu Yili popu tunjuring yi-auli olandupa Kayapas molemúna meku pai.” nimba liipa mundurum.
26 Pulu Yili popu tunjuring yi-auli-olandupaliinga kendemande-yi te, yi kanili kene Pita-ni kum kari lirim yili kene pulu lirim kanili-ni Pita-ndu nimba mele: “Nu ne-yili kene unji-ollip punie lelemú koleana wasie mulúngli kanundu kanili sikaye?” nirim. 27 Pita-ni kelepa ⸤wale yupuku-sipa⸥ “Mólu.” nirim. Aku tirim kene kera-kulla ko pulu monjupa turum.
29 Enini pena lku-keri-puluna angiliiring kilia kanupa kene enini angiliiringina Rom-gapman yi-nuim Paillet-ni pena omba eninindu walsipa kene nimba mele: “Eni yi ili ulu te nambulka lawa tímu-na kot tenjikimeleye?” nirim.
30 Enini pundu toku niku mele: “Yu mong naa liilkanje nu mulununa naa membu ombu silkimela.” niring.
31-32 Paillet-ni nimba mele: “Yu yandu meku puku kene eni-enini eninga ung-mani pelemúma-ni nilimú mele piliiku kene yu kot tenjiku buni singí mele eni-enini piliiku sai.” nirim.
33 Juda yi-aulima-ni niring mele piliipaliinga, Paillet alsupa lku-aulina sukundu pupa Yesos-ndu “Ui.” nimba kene yundu walsipa nimba mele: “Nu Juda-yambumanga yi nuim kingele molluye?” nirim.
34 Yesos-ni pundu topa walsipa kene nimba mele: “Nu-ni nu-nunu piliikunu kene ung akili nikinunje mola nandu yambu lupama-ni nu niku síngi-na piliikunu kene akili nikinuye?” nirim.
35 Paillet-ni pundu topa nimba mele: “Na ‘Juda-yi te.’ niku piliikunu kene aku-siku walsikinuye? Nunga yambuma kene nunga Pulu Yili popu tunjuli yi-aulima kene akuma-ni nu na mulunduna meku úngi. Nu nambulka tinu-na liiku meku úngiye?” nirim.
36 Yesos-ni nimba mele: “Na ya ma-koleana yi nuim kingele molupu mana-yambuma nokumbu mele mólu. Sika ma-koleana yi nuim kingele molkanje nanga yambu-talapema-ni na “Juda-yambuma-ni ka naa sangi.” niku ele telkemela. Akiliinga-pe na ma-koleana yi nuim kingele mólu.” nirim.
37 Paillet-ni nimba mele: “Aku lem nu aima sika yi nuim king te lam. Sika nikerye?” nirim.
38 Paillet-ni ⸤ung-taka tonjupa kene⸥ nimba mele: “Ung-sika te pelemúye? Te naa pelemú.” nirim.
40 Akiliinga-pe enini anju tondulu munduku kene niku mele: “Yi akili aima mólu. Barapas wendu liikunu si!” niring. (Barapas yu Rom-gapman-kene ele tirimeliinga ka siring yili kanili.)
<- JON 17JON 19 ->