3 Kanu-kene Pita-ni yunundu nimba mele: “Ananais, nambimuna nunga numanuna ‘⸤Kurumanga nuim⸥ Seten omba mulupili.’ nikunuliinga, Mini Kake Tiliele gólu toku sikunuliinga, maliinga ku-moni líínuma pak-sikunu mare anju nosukunuliinga mare meku okunu oliu gólu tokunu sikenuye? 4 Ui ku-moni naa líínu kene male nunga kanili. Ku-moni líínuma nu-nunu nukunu akili. ‘Male ku-moni naa liambu.’ nilkenanje yambu te-ni ung te naa nilka. Male nungale. Ku-moni liikunuliinga ‘Ekendu nanu nosupu, ekendu yambuma sambu.’ nilkenanje ung te móluko. Mélale nungale. Akiliinga ili nambulka niku piliikunuliinga ku-moni liikunu kene ekendu mindi gólu toku sinuye? Nu-ni yima gólu toku naa sinu, mólu. Pulu Yili gólu toku sinu.” nirim.
5-6 Pita-ni aku-sipa nirim ungele Ananais piliipaliinga,
7 Ananais-min yunu ulu wendu urum kanili naa piliipaliinga, penga ena-mong yupuku omba purum kene yunu urum.
8 Pita-ni yunu walsipa kene nimba mele: “Ananais ku-moni omba símu ambulkur ili else maliinga aku-siku lííngli meleye? Na piliambu nikunu si.” nirim. Yunu-ni nimba mele: “Sika. Aku-sipu líímbulu mele.” nirim.
9 Pita-ni yunundu nimba mele: “Nambimuna else-ni Auliele-nga Minéle “Gólu topu sambili.” níngliye? Nunga yilinga ónale meku puku ónu ti-pung yi kanuma oku lku keri-puluna angiliimili akuma-ni nunga ónale kamu liiku meku pungíko.” nirim.
10 Kanu-kene walsekale ambale Pita-nga kumbi-kerina kulurum kene yunga ónale topa mana mania mundurum. Kulurum kene yi-kanguwama oku yunga ónale kanuku liiku kene, yi-min ónu tiring kanuna nondupa yunu meku puku ónu tiring. 11 Kanu-kene Krais-nga talapena yambuma kene, ulu wendu urum piliiring akuma pali enini aima mini-wale munduring.
21 Angkellale-ni aku-sipa nirim mele piliiku liikuliinga kolea tangurum kene lku-tembolluna puku yambuma ung-mani siring.
22 Akiliinga-pe eninga ele-yima-ni puku Yesos-ni liipa mundurum yi kanuma liingíndu ka-lkuna puring kene yi kanuma naa muluring kilia kanuku kene kelku yandu okuliinga niku mele: 23 “Ka-lkuli kunama pali kuna angnjili pimu, nokolemele yima keri-puluna nokuku angilííngi kanúmulu akiliinga-pe oliu kuna liipu lkuna lkundu kanúmulu kene yi te aima naa mulúm.” niring.
24 Lku-temboll nukuring ele-yimanga yi-auliele kene, Pulu Yili popu tunjuring yi-aulima kene enini oku niring-mele piliikuliinga, “Ulu wendu um ili nambulka ulu te wendu ombándu tekemunje?” niku enini piliiku sunduring.
25 Kanu-kene yi te omba kene eninindu nimba mele: “Piliai! Eni liiku ka síngi yi kanuma lku-tembolluna yambuma ung-bo tonjuku mani siku molemele.” nirim. 26 Aku-sipa nirim piliiku kene lku-temboll ele-yima kene eninga yi-auliele kene Yesos-ni liipa mundurum yi kanuma ambolku liingí puring. Akiliinga-pe ‘Yambuma-ni oliu ku-ni toku kunjingí.’ nikuliinga yi kanuma kimbulu-ni naa toku táka-niku meku uring.
29 Pita kene, Yesos-ni liipa mundurum yi wema kene, enini eninindu pundu toku niku mele: “Yambuma-ni ‘Teai.’ nilimele mele oliu-ni piliipu liipu kapula naa temulú. Pulu Yili-ni ‘Teai.’ nilimú mele mindi piliipu liipu teng panjipu temulú. 30 Eni ‘Yesos kulupili.’ niku unji-perana ku toku panjiring kene kulurum yi kanili, oliunga anda-kolepalimanga Pulu Yili-ni yunu alsupa topa makinjirim. 31 ‘Yunu-ni oliu Isrel-yambuma numanu topele tonjupa oliunga ulu-pulu-kísima kanupa konde tinjipili.’ nimba Pulu Yili-ni ‘Yesos yunu Yi-Nuimele molupa, yambuma Tepa Liipa, Mindili Nolkemela Kupulanum-na Wendu Liilimú Yili mulupili.’ nimba yunga ki-bokundu liipa munjurum molemú. 32 Oliu kene Mini Kake Tiliele kene yunu aku-sipa tirim mele andupu nimbu silimulu. ‘Mini Kake Tili’ nikimulele Pulu Yili yunga ungma piliiku liiku telemele yambuma Mini Kake Tiliele silimú kanilindu nikimulu.” niring.
34 Akiliinga-pe Perisi-yi kanjoll te, yunga bili Gamelliel, yunu Pulu Yili-nga ung-manima piliipa yambuma ung-bo tunjurum yi te, yunu piliipa kungnjuli aima pirim-na yambuma-ni kanukuliinga yunu kape niring yili, yunu kanjolluma máku turingina ola angiliipaliinga ele-yimandu nimba mele: “Yima ui laye-kolte pena meku pai.” nirim. 35 Kanu-kene meku pena puring kene yunu-ni kanjoll-yimandu nimba mele: “Eni Isrel-yima, eni yi ima tingí mele ui piliiku konjai. 36 Ui walse yi Tudas omba yunu-ni nimba mele: “Na yi-auli te, nanga tondulu pelemú.” nirim kene yi po andret yunu lumbili puring. Akiliinga-pe gapmanale-ni yunu toku konjuku, yunu lumbili puring yi kanuma toku bulu-bale siring. ‘Teamili.’ niring mele kam-kamu naa tiring.
37 “Penga aku-sipa gapmanale-ni yambu bi turum enama wendu urum kene Gallalli-yi Judas kepe “Oliuliu gapman molamili.” nirim kene yi mare-ni yunu lumbili puring kanu-kene gapmanale-kene ele tiring akiliinga-pe yunu toku konjuku yunu lumbili puring yima toku bulu-bale siringko. 38 Ui aku-sipa tirim akiliinga ekupu eni yi ima-kene tingí mele niambu. Eni yi ima-kene ulu te naa teai, we pangi munduku kelai. Yi ima eni-enini numanale-ni piliikuliinga ‘Teamili.’ niku tíngi lem ulu te naa tepa we pora nimbá. 39 Mola tekemele mele Pulu Yili-ni “Teai.” nimu-na tíngi lem eni kanjolluma-ni akili kapula “Mólu.” naa ningí. Mola “Mólu.” níngi lem Pulu Yili-kene ele mele tingéle kapula naa temba.” nirim.
41 Yesos-ni liipa mundurum yima-ni kanjolluma munduku kelku ulsu puring. Pulu Yili-ni eninindu ‘Eni Yesos-nga yima mulungéliinga yambuma-ni eni teku pipili kunjúngi lem kapulako.’ nirim kilia piliiku kene enini aima numanu siring. 42 Enamanga pali lku-tembolluna kepe yambumanga lkumanga pali mundu-mong naa teku anduku temani kaiéle toku siring. Kórunga-ui Pulu Yili-ni ‘Enini tepa liimba yi te liipu mundumbu.’ nimba makó turum yi-nuim Kraisele Juda-yambuma-ni ‘Upili.’ niku nokuku muluring yi-nuim Krais kanili Yesos yunu yi kanili omba molupa enini tepa liirim tepa liipa nokupa konjumba mele temanele anduku toku siring.