Pe' kots'etax hamiikii.
Pe' ƚ'astaki' hamiikii.
Pa' wita's qa pa' omehe'.
11 Pa' Jesús qa yit'ij iye: —Ewi'ƚ pa' jukhew wetsjuk pe' ƚelits.
12 Pa' omehe' qa yit'ijets pa'aj pa' ƚatata: “Tata, esƚisij hane'ej week pa' uja'x pekhewe' tsatsat'etsijek.” Ma' qa pa' ƚatata qa yejeyumtshenij pekhewe'en pe'qu' natsat'etsijek.
13 Ma' qa uja'x pe' neƚutsik'i pa'aj, pa' omehe' qa ewi'ƚ yeni' pe' week ƚewekwekits, ma' qa ik qa yamii pa' toxii witset. Qa hikpa' naq'axiji' nite' yoksi'wenik'i pe' ƚaq'astayik'i wekwekƚe pe' taqhayijets.
[g] 14 Ma' qa in hats week naq'axij pe' ƚaq'astayik'i, qa nam pa'aj pa' qi yipku' pakha' witset. Ma' qa yapeƚek pa'aj pakha'an qa qi in iyipkun pa'aj.
15 Ma' qa wo'oikii ƚ'ithayiwet'e. Qa yi'wen pa' ewi'ƚ jukhew tetseti'yi' pakha'an, ma' qa yukinii pa' ƚeq'ejinqa'wet qa yithayinenij pe' ƚeƚinhei tafitets.
[h] 16 Qa yaqaamij qu' netuj pe' tafitets ƚaqats ƚei ne'ej najkak algarroba,
[i] qe ham testiyi'ij ƚaqe'.
17 Ma' qa yijamtikii pa'aj, qa yit'ij: “Olots he' t'ithayi'yi' ke' ƚetsi' ha' tata qa na'l na'aj amanfik'i wityejket, qa hane'ej yakha' qa naq'aliyuyij yiyipku' ha'ne ha'ni'.”
18 Qa' hapilii hane'ej ha' tata, qa hit'ijets: “Tata, yakha' yuƚ'ax. Nite' heik'enets pa' Dios qa akhap iye qa nite' heik'en ewets iye.
[j] 19 Nite' ye'weju'ƚij qu' it'ij yiwets, ya's. Umti yijat'ij qu' eqejkunenek'eyij.”
[k] 20 Ma' qa niipha'm, qa ik pa'aj qu' napilii pa' ƚatata. Qa k'esiyu'ui pa'aj pe' ƚetsi', ma' pa' ƚatata qa yi'weniju'ƚ qa qi in neq'eletij pa'aj. Qa wekuma'xiju'ƚ pa'aj, qa tik'eyi'ƚ wetju'ƚ, qa wetƚu'uƚ iye pa'aj.
[l] 21 Ma' qa iyet pa'aj pa' jutjana'x, qa yit'ij: “Tata, yakha' yuƚ'ax. Nite' heik'enets pa' Dios qa akhap iye qa nite' heik'en ewets iye. Nite' ye'weju'ƚij qu' it'ij yiwets, ya's.”
22 Qa pakha'ƚe ƚatata qa yit'ijets pa'aj pe' ƚeqejkunenhei: “If'elitiƚik'i qu' enka'xi'ƚ ne' les ƚe'sits witqhinatai qa' uihiniƚik'ipha'm. Enka'xi'ƚ iye ƚayaqsi'ye' qa' iyaqsineni'ƚji' iye, qa' ƚ'otshilaxtiye' iye qa' otshini'ƚji' iye.
[m] 23 Enka'xi'ƚ hakha' we'nujeninƚe wakka ƚa's, qa' ilani'ƚ, qa' hikha' jinteƚuj qu' jintaqsiijkii pa'qu' ƚe'wis neƚuye'.
[n] 24 Qe ha'ne ya's humtitax qu' hats nawa'm qete'e' mexe iƚa'x iye. Hamtaxiikii qa hane'ej qa jite'wen iye.” Ma' qa hik pakha'aj qa yenju' qu' naqsiijkii pa' ƚe'wis neƚu.
[o] 25 Qa pakha'ƚe ajit wita's qa mexe i'ni' pa'aj pa' ƚ'ithayi'wet pa' ƚ'ejinqa'wetji'. Ma' qa in tepil pa'aj, qa k'esiyuu'etsha pe' ƚetsi' qa yepi'ye' pe' fiƚii qa pe' t'otoi iye.
26 Ma' qa taya'yii pa' ewi'ƚ pekhewe' ƚeqejkunenhei qa nifaakanij pa'aj: “¿Pa'n ƚunye'jkii pe' t'otoi?”
27 Qa pa' witqejkunenek qa yeku'ƚ pa'aj qa yit'ij: “Qe hats nam ha' ek'ini'j. Qa ha' atata qa inaqyaji'ij kakha' we'nujenin wakka ƚasik'i qa talanhetii, qe ha' ek'ini'j ham ƚunye'je'kii in nam.”
28 Ma' qa nayu'kii pa'aj pakha'an, qa nite' nuihiyu'ufi pe' wititsi'. Ma' qa pa' ƚatata qa uyetsfik'i pa'aj, qa qi in iyintaxijets qu' nuiteje'm.
29 Ma' qa yeku'ƚ pa'aj qa yit'ijets pa'aj pa' ƚatata: “Akha' ƚenikfe'lets in olots ininqapits in he'yithayii e'mkii, qa ham pa'qu' nite' heik'eni'ik'i qu' it'ij yiwets, ƚa'mek qa nite' les qu' esƚisi'ij pe'qu' ewi'ƚe' kots'eteika'ye' qu' hilan qa' hekunhenij ne' waikal.
30 Qa hane'ej in nam na' oqwomehe', hik nakha' naq'axƚi'iji' ke' aq'astayik'i pe' witqesul, qa hane'ej qa ƚilanik'ui ka' t'ujei wakka ƚasik'i.”
[p] 31 Ma' qa pa' ƚatata qa yit'ijets pa'aj: “Ya's, akha' ƚa'nyijupkii. Qa week ene' yiwekwekits akha' eƚ'ewi'ƚƚe in ƚantsat'etsij.
[q] 32 Qa lesƚe ƚe'wisij qu' jitaqsiijkii pa'qu' ƚe'wis neƚuye' qa' ƚe'sitse' ine'mkii, qe hane'en, ha'ne ek'ini'j humtitax qu' hats nawa'm qete'e' mexe iƚa'x. Hamtaxiikii qa hane'ej qa jite'wen iye.”—
<- SAN LUCAS 14SAN LUCAS 16 ->
- a Mt 11:19; Lc 5:29
- b Lc 5:30; 7:39; Hch 11:3; Ga 2:12
- c Mr 12:1
- d Sal 119:176; Jer 50:6; Zac 11:16; Mt 10:6; 15:24
- e Jer 51:48; Ap 18:20
- f Lc 2:10
- g Lc 16:1; Ro 6:2; 8:12; Ga 2:14; Col 3:7
- h Lv 11:7; Dt 14:8
- i Pe' najkak algarroba, pe' ƚei hikte' ƚunyejeitax ne'ej anheyiweyits.
- j Ex 10:16; Mt 21:25; Jn 3:27
- k Lc 7:6-7
- l Mt 9:36; Mr 1:41; Lc 7:13; 10:33; Gn 29:13; 33:4; 45:15; 2S 14:33
- m Zac 3:3-5; Gn 41:42; Est 3:10; 8:2; Ez 16:10
- n 1S 28:24
- o Lc 15:32; Ro 11:15; 2Co 4:10; Col 2:13
- p Pr 29:3
- q Jn 8:35