1 Boe ma bei faik nee bei fo fai Paska, te Yesus asa leni nggolo Betania leu. Lasarus asa leo lai ndia. Lasarus ndia, hataholi mana matek, fo Yesus tao nasoda fali kana. 2 Boe ma ala dode-nasu de Yesus naꞌa leꞌodaek no sala. Marta ana ono-lau mei. Lasarus nanggatuuk dekak no mei noꞌu no Yesus. 3 Boe ma Maria haꞌi nala mina kaboo menik isi-isik mabeli boto esa, de ana diꞌan neu Yesus ein. Basa de ana lose nenik langga-bulun neu Yesus ein. De uma ndia katema tuan naboo meni.*Susula Malalaok dedeꞌa Yunani nae mina ndia naden ‘nardos’, fo makahulun hataholi taon neme ai oka kaboo menik. Susula Malalaok Indonesia nae, ‘narwastu’. Susula Malalaok Yunani boe nae boto ndia inahuun, ‘litra’ esa, fo ndia gram natun telu dua hulu lima (325), fo meda liter seselik esa. [b]
4 Tehuu Yesus ana mana tunggan esa nade Yudas Iskariot, fo dei fo ana seꞌo heni Yesus sapa, nae, 5 “Wei! Hatina de ana taa seꞌo mina kaboo menik ndia? Huu ndia belin sama leo hataholi esa nggadin teuk esa. Malolenak seꞌon, fo doin feen neu hataholi ena taa kala!”†Susula Malalaok dedeꞌa Yunani nae mina ndia belin ‘denari’ natun telu (300). Denari esa, na sama leo tukan nggadin faik esa. 6 Naa te Yudas kokolak leondiak na, taa huu ana sue hataholi ena taa kala. Tehuu ndia ndia, nakodaa. Ana dadik Yesus asa mana toꞌu doin, tehuu nambue naꞌa doi kas.
7 Tehuu Yesus nataa nae, “Elan neme naa. Ledoeik ana mbeda ma diꞌa mina kaboo menik ia, ndia sama leo ana tao nahehele Au mbombolang fo suek latoi Au. 8 Hataholi ena taa kala lo ei taa-taa lai ei lalada mala. Tehuu dei fo Au taa sama-sama ua ei akandoo.”[d]
12 Neu foꞌa main, hataholi noꞌuk mana mai tungga feta Paska nai kota Yerusalem sila, lamanene lae, Yesus sangga neni ndia neu boe. 13 Basa de ala leu tati lala palam doon, fo suek leu soluk Yesus mamain, sama leo Ndia ndia, hataholi inahuuk. Boe ma ala eki noꞌu lae,
14 Boe ma Yesus hambu banda keledei tenak esa, de Ana saꞌe neu lain. Ndia sama leo mana kokolan lele uluk sulak memak nai Lamatuak Susula Malalaon so nae,
16 Faik ndia, Yesus ana mana tungga nala taa bubuluk dedeꞌak ia ndandaan. Tehuu dei fo, faik fo Ana nasoda fali neme Ndia mamaten mai, ma Manetualain soꞌuk namadedema Ndia, bei fo ala lasaneda dedeꞌa kala fo Lamatuak Susula Malalaon nana sulak laꞌeneu Ndia. Sila boe oo lasaneda hataholi noꞌu kala ia, tataon leu Ndia.
17 Faik fo Yesus tao nasoda falik Lasarus neme ndia mamaten mai, boe ma noke ndia fo ana kalua neme lates ndia mai, hambu hataholi noꞌuk sama-sama lo Yesus. De hatematak ia, ala tui kii-konak laꞌeneu hata fo makahulun sila mesa kasa litan so. 18 Huu ndia de, hataholi noꞌu leu soluk Yesus deka-dekak no Yerusalem, huu ala lamanene so lae, Ana tao tanda heran ndia so. 19 Boe ma hataholi Farisi la lakokola lae, “Aweꞌe! Mita dei! Basa hataholi lai daebafok ia lambue fo sangga tungga Ndia! Dei fo sasai-main, ita ndia toꞌa-taa! Mete ma leondiak, na, ita nau tao talobee bali?”
22 Boe ma Filipus neu nafada Anderias. De dua sala leu lakokola lo Yesus. 23-24 Basa de Yesus nafada sala nae, “Au faing losa so. De Au musi mate dei, bei fo Manetualain nau soꞌu namadedema Au. Tetebes ndia! Ita takasasaman no bini esa. Mete ma ita sele hade bini deꞌek esa, na, ana musi nakalulutuk nai dae dale dei, bei fo ana moli, fo ana kalua buna-boak makadotok. Huu mete ma taa leondiak, na, ana bei nahele kada hade deꞌek esa. 25 Hataholi fo sue nalan seli ndia sodan nai dae-bafok ia losa ana taa mbali Manetualain hihii-nanaun, na, dei fo hataholi ndia sodan nakalulutuk henin. Tehuu hataholi fo fee ndia sodan fo tungga Manetualain hihii-nanaun, na, dei fo ana hambu soda tetebes fo taa namaketuk.[h] 26 Hataholi fo nau ono-lau Au, na, ana musi tungga nakandoo Au. Huu ndia de Au nai bee, na, Au hataholi mana tungga nggala lai ndia boe. Huu mete ma hataholi esa ana ono-lau Au, dei fo Au Amang nai nusa-sodak fee hadak neu ndia.”
29 Basa de, hataholi noꞌuk mana lambadeik lai ndia boe oo lamanene halak ndia, de lae, “Aweꞌe! Hambu mangguꞌuk!”
30 Tehuu Yesus nafada nae, “Halak isinaak ndia, soaneu ei, tehuu taa soaneu Au. 31 Hatematak ia hataholi lai daebafok ia, musi lasale Manetualain, fo Ana naketu sila dedeꞌa nala. Ndia boe oo nau husi heni Mana Tao Manggalauk, fo mana toꞌu palenda nai daebafok ia. 32 Dei fo mete ma hataholi la londa Au nai ai ngganggek lain, na, Au sangga hela basa hataholi la fo lamahele Au.” 33 (Ana kokolak leondiak, fo natudu dei fo Ndia mamaten no dala leobeek.)
34 Boe ma hataholi malai ndia latane lae, “Ai mamanene mitak neme Lamatuak Heti-heun nae, mete ma Karistus fo nana seseik Hataholi Isi-isik, neni dae-bafok ia mai, na, dei fo Ana nasoda nakandoo. De, hatina de Ama kokolak mae, ‘Dei fo ala nau londa Hataholi Isi-isik neu ai ngganggek?’ Tungga Ama, na, Hataholi Isi-isik ndia, see?”[i]
35 Boe ma Yesus nataa nae, “Taa dook bali, na, Au manggaledong taa nasaꞌa neu ei so bali. De faik fo Au bei nai ia, na, ei musi masoda ndoos, fo suek manggalauk boso nakalee nala manggaledok fo manai ei dale mala. Huu hataholi mana laꞌok nai makiuk, taa bubuluk ana bee neu. 36 Faik fo Au manggaledong bei nai ia, na, ei musi mamahele neu Au, fo suek ei dadik hataholi fo nasoda nai manggaledok, fo bubuluk ei nau bee miu.”
39 Huu ndia de, hataholi Yahudi luma sila taa bisa lamahele leu Lamatuak hatematak ia, sama leo Yesaya sulak nai mamana feꞌek nae,
41 Yesaya kokolak leondiak, huu ana nita Yesus koasan so, de ana tui memak laꞌeneu Yesus.
42 Mae leondiak, tehuu hataholi noꞌuk lamahele leu Yesus. Taa kada hataholi basa faik, te hambu hataholi Yahudi la malangga nala luma boe oo lamahele leu Ndia. Tehuu tala nau manaku Yesus nai hataholi noꞌuk matan, huu ala bii, dei fo hataholi Farisi la nau husi heni sala kalua leme uma huhule-haladoik mai. 43 Huu hataholi Yahudi malangga nala sila lahiik lena fo hambu kokoak leme hataholi nai dae-bafok ia lena heni hambu kokoak neme Manetualain mai.
- a Susula Malalaok dedeꞌa Yunani nae mina ndia naden ‘nardos’, fo makahulun hataholi taon neme ai oka kaboo menik. Susula Malalaok Indonesia nae, ‘narwastu’. Susula Malalaok Yunani boe nae boto ndia inahuun, ‘litra’ esa, fo ndia gram natun telu dua hulu lima (325), fo meda liter seselik esa.
- b Lukas 7:37-38
- c Susula Malalaok dedeꞌa Yunani nae mina ndia belin ‘denari’ natun telu (300). Denari esa, na sama leo tukan nggadin faik esa.
- d Tui Seluk laꞌeneu Dala Sodak 15:11
- e Sosoda Koa-kio kala 118:26
- f Kota sion ndia, fo ndia kota Yerusalem nade feꞌen.
- g Sakarias 9:9
- h Mateos 10:39; 16:25; Markus 8:35; Lukas 9:24; 17:33
- i Sosoda Koa-kio kala 110:4; Yesaya 9:6; Yeskial 37:25; Daniel 7:14
- j Yesaya 53:1
- k Yesaya 6:10