11 Nǝboŋ nǝvanuan gail lotosǝsǝloŋ hǝn natgalenan, aYesu ib̃ol p̃usan, husur egǝm pǝpadaŋ hǝn naut a Jerusalem ale lunau ke natohan pipihabǝlan aGot b̃evisi ta bogai.[b] 12 Imagenan aYesu ike, “Aulum̃an sua len nǝbathudud toil a m̃o len nǝkantri san eutaut hǝn b̃evi lan nǝkantri sual a tut hǝn ab̃iltikiŋ ei b̃itabtabuh lan hǝn b̃etǝlmam b̃egǝm vi kiŋ hǝn naut san. 13 Ale ekis naslev lotovi ulum̃an tosǝŋavur gǝmai, ilav namina[c] tosǝŋavur mai galit ṽisusua, ike, ‘Mǝteum len nǝvat galenan vir natǝlmaman sagw.’ 14 Be alat len nǝkantri san lomǝtahun buni ale losul galit galevis a tahw hǝni hǝn lǝb̃ikel mai nab̃iltikiŋ ke, ‘Namtsalǝŋon ategai hǝn b̃evi kiŋ sinamito.’ 15 Naut kǝmas, egǝm vi kiŋ ale nǝboŋ totǝlmam episul hǝn alatenan gai tolav nǝvat mai galit ke legǝmai. Ike telǝboi nǝvat lotosǝhori len nǝvat tolav mai galito. 16 Esua toil a m̃o egǝm ike, ‘Nasub̃, namina sam̃ episan esǝŋavur am.’ 17 Ale ikel maii ke, ‘Nauman sam̃ ikab, govi naslev tovoi! Husur ke gotodaŋ len natenan tokǝkereh, dereh gekǝtkǝta tǝban nab̃iltivile tesǝŋavur.’ 18 Beti sual am egǝm ale ike, ‘Nasub̃ namina sam̃ episan erim am.’ 19 Ŋa nakiŋ ikel maii ke, ‘Gaiug, dereh gekǝtkǝta tǝban nab̃iltivile terim.’ 20 Beti naslev tile am egǝm ale ike, ‘Nasub̃, namina sam̃ bogai; noruŋ gole len natuhtaol hǝn nǝb̃esusuan buni. 21 Nomǝtahw len gaiug husur gutaltal, nǝkadum̃ ehǝhaiv, gulav kuv nǝsa gǝsariŋi, gotǝtariv nǝsa gǝsǝmabule.’ 22 Nakiŋ isor vari ke, ‘Govi naslev tosa vǝsa! Len nasoruan sam̃ gotomadhakele, neṽusan gaiug hǝn nǝsaban sam̃. Gaiug gukele ke nudaŋ taltal, nǝkadugw ehǝhaiv, nulav kuv nǝsa nǝsariŋi mai notǝtariv nǝsa nǝsǝmabule. 23 B̃imaienan, husur nǝsa gǝsariŋ nǝvat sagw len nalulutar hǝn ke nǝboŋ nototǝlmam nǝtǝlav nǝvat enan mai naintǝres han?’[d] 24 Ale ikel mai alat lotoil tǝban ke, ‘Lav kuv namina dani ale lavi mai atenan tokad namina tosǝŋavur.’ 25 Ris lotoke, ‘Nasub̃, gai ikad namina tosǝŋavur tia!’ 26 Isor var galit ke, ‘Nukel mai gamit ke, nǝvanuan p̃isi lotoum tovoi len nǝsa lotokade, dereh nilav natit am mai galito, avil avan ideh tom̃idol, avan ideh saum savoi len nǝsa tokade, dereh nilav kuv tokǝkereh gai tokade dani. 27 Be galen p̃isi lotovi enemi sagw gail, lotomǝtahun ginau notovi kiŋ salito, sǝhar galit gǝmai, ta bubun galit len nǝhogw!’ ”
28 Nǝboŋ aYesu tokǝmaienan tonoŋ, iyar tab vi mǝhat vi Jerusalem. 29 Nǝboŋ tovan pǝpadaŋ hǝn natuhvile eru, a Petfas mai a Petani, len naut lotokisi hǝn Naṽehuh Oliv, esǝvat ahai susur eru, 30 ike, “Mǝrevi lan navile ea topat a m̃o. Nǝboŋ mǝrb̃eb̃is lan dereh mirisab̃ natuhtoŋki totahǝtah ei, avan ideh sǝsah lan sal. Sah rub̃ati ale sǝhari gǝmai. 31 Avan ideh b̃eus gamǝr ke, ‘Mǝrorub̃ati hǝn nǝsa?’ mirikele ŋai ke, ‘Nasub̃ timaskade.’ ” 32 Nǝboŋ aYesu tosǝvat gǝlar tonoŋ, aruvan ale arusab̃ natit p̃isi hun aYesu tokele. 33 Nǝboŋ artosah rub̃at natuhtoŋki enan, amahean gail lous gǝlar ke, “Mǝrorub̃ati hǝn nǝsa?” 34 Ale arusor var galit ke, “Nasub̃ timaskade.” 35 Beti arosǝhari van hǝn aYesu, arob̃ir hǝn nahurabat sǝlaru len natuhtoŋki ale arugol aYesu ebǝtah sǝŋaṽuti. 36 Len nǝvanan san, luṽolsan nahurabat salit gail metp̃isal. 37 Nǝboŋ togǝm pǝpadaŋ hǝn naut nap̃isal tovi pan len Naṽehuh Oliv, naluṽoh hǝn ahai susur gail kavkav, len nahǝhaṽuran salito, lotub̃at kai, putsan nahǝsan aGot habat husur namerikel p̃isi lotorisi tia. 38 Lukai ke,
39 Be naFarisi galevis len naluṽoh lusor mai aYesu ke, “Hai p̃usan, kai tas ahai susur sam̃ gail!” 40 Ris aYesu tosor var galit ke, “Nukel mai gamito, naut tab̃ut hǝn galito, nǝvat galegai lǝtǝkai.”
45 Beti aYesu eb̃is len naholǝvat todar vis naim siGot ale etub̃at hut alat lotop̃ur hǝn natit gail ei. 46 Ikel mai galit ke, “Natosian siGot ike, ‘Naim sagw tevi naim na-sor-tuṽ-an,’[f] avil mǝtugol ke egǝm ‘naut susuah sinǝvanuan vǝnvǝnah gail!’ ”[g]
47 AYesu ep̃usan len nǝboŋ p̃isi len naholǝvat todar vis naim siGot. Ab̃iltihai tutumav gail mai ahai p̃usan gail hǝn nalo mai alat lotoil a m̃o hǝn nǝvanuan gail am, lohisi hǝn lǝb̃igol b̃imat. 48 Be lǝsǝsab̃ nap̃isal hǝn lǝb̃igole, bathut nǝvanuan p̃isi lolǝŋon buni ke lesǝsǝloŋ hǝni.
<- Luk 18Luk 20 ->- a Nǝhai sikam̃or ehun nǝbaŋ be golǝboi gǝb̃ihan naṽite.
- b NaJu gail lunau ke aKristo salito dereh tegǝm vi kiŋ hǝn b̃ilav namilen aTevit tovi kiŋ ta sutuai. Ale nǝboŋ aYesu togǝm pǝpadaŋ hǝn naut a Jerusalem lunau ke dereh gai tegǝm vi kiŋ ale dereh gai tehut alat a Rom dan naut a Israel.
- c Namina evi nakoin silat a Kris tovi nǝvat hǝn nauman hǝn nahǝbati totor.
- d Naintǝres evi nǝvat, nǝvat sam̃ topasi nǝboŋ topat tobǝlav len nalulutar.
- e Psa 118.25-26
- f Isa 56.7
- g Jer 7.11