1 Te tijararahipa, tiúrujicavanapa namutuyaréni ena tuparairucana énapa ena aquenucarahana. Ticaechacasipa eta náimicapasirayarehi ema Jesús. 2 Nacuchucapa ticaitihapaipa eta námirapahi te mamirahu ema Poncio Pilato, ema aquenucahi prefectohiquene.
5 Émasera ema Júlasi máquijimirauchavacapa eta te tajuhe eta Templo návihahi éna. Tásiha, tiúchucapa. Tiyanapa. Táichavenehi eta macatisamurevairahi, tichumucavapa.
6 Ena tuparairucana navehapa eta plata. Tásiha, nacahepa:
7 Tásiha, eta plata máimichavaquenehi ema Júlasi, napanerechaipa eta navacharesirayarehi eta apaquehe nacaecarasirareyare ena apavasanana. Eta juca apaquehe naseresirarehi ena típuarecarahiana eta yupi. 8 Puiti éta ticaijarehi “Apaquehe máitinevacha ema Jesús”. 9-10 Tacahehi eta táitauchiravahi eta májurehi ema víyaraha profetaini Jeremías. Ani tacahehi: “Navehapa eta treinta reale eta plata. Ena tuparairucana navacharecapa eta apaquehe nayehe ena típuarecarahiana. Tacahe eta juca mametasiranuhi ema Viya eta náichirayarehi eta juca” macahepa ema víyarahaini Jeremías.
11 Ema Jesús ticayaserehipa te mamirahu ema aquenucahi Pilato. Ánipa macahe eta mayaseresirahi:
12 Tásihasera, te nametauchaipa ena tuparairucana, vahi majicapavacahini ema Jesús. 13 Tacahe, ema Pilato máichapa:
14 Émasera ema Jesús váhiquene majicapahini. Tásiha, ema Pilato máramipa eta mamajicapirahi. Váipa máitucacarehini.
15 Tiuri puiti, tatiarihi eta mayeherepi ema Pilato, te Páscuamuhuana, macaiticayarehi ema émana preso, mácani nayasearuyarehi ena achaneana. 16 Tiuri, matiarihi ema achane ticaijare Barrabás, ichape eta maviurevahi. 17 Eta náurujisiravahi ena achaneana, mayaserecavacapa ema Pilato:
19 Eta máejasirahi ema Pilato tayehe eta mávacure, suímimetarecapa esu mayena: “Vahi picuimisiapava ñiyehe eñi ñira achane matapiravare taicha yati tametasiranuhi eta nuvapure eta ñíchararacavayare éñi” sucahepa.
20 Énasera ena tuparairucana énapa ena aquenucarahana náimitumurihapa ena achaneana nayaseserecahi ema Barrabás, émainahini máuchucuha. Tásiha, nayaseserecapa máepenahini ema Jesús. 21 Máechajimurihavarepa ema Pilato, mayaserecavacapa:
22 Ema Pilato mayaserecavarepa:
23 Ema Pilato máichavacavarepa:
24 Tacahe, máimahapa ema Pilato eta vahi máiturucahini macatiuchahini, taicha ena achaneana tivayuchavapaichucha eta nasemanevanahi. Tacahe, máemepanapa eta une, ticasipavahupa te namirahu ena achaneana. Tásiha, máichavacapa:
25 Tásiha, najicapapa namutu ena achaneana:
26 Tacahe, ema Pilato macavanairipipa nacaitica ema Barrabás. Tásiha, macavanairipipa náestaca ema Jesús; tásiha náetatacayarevare te crusu.
27 Tásiha, ena suntaruana námapa ema Jesús tayehe eta náestasihayarehi te távirarehi eta guardia. Nachayacapa ena camuriqueneana suntaruana náumurivana. 28 Navejamuhiacapa eta mamuiriha. Namuriachapa eta muíriare títsime. 29 Náitsamemacapa eta itapepi eta majarapiyarehi náicha. Nanacavarepa te machuti. Náimicaratacavarepa eta curina te mavahu vaure, matsucurúpayarehiji. Eta nacavayuemarajirahi, náepuyumirauchapajicacha. Ánipa nacahe:
30 Tásiha, nátutuquichapa. Náetetuvauchapa eta matsucurupahi, náepuchisicapa tayehe. 31 Te tamutupa eta nacaecahijirisirahi, navejamuhiacavarepa eta mamuiriha títsime. Namuiriachapa eta mamuirihaichu. Tásiha, námapa tayehe eta macaetataiyayarehi.
32 Eta napaisirapahi te calle, nácapajicapa ema achane ticaijare Simón ticavasahi te Cirene. Napamicapa éma manaracuha eta macurusura ema Jesús. 33 Tacahe, nacaitecapapa tayehe eta masihi nacaetatairare ticaijare Gólgota. 34 Ánaquipa náesichinehi ema Jesús eta vino tisucareama ticasiriquiama eta ipuruji. Te masamaecapa ema Jesús, vaipa mávarahahini máerahini.
35 Te náitauchapa eta náetatasirahi ema Jesús, ena suntaruana nasuertehachapa eta mamuiriha eta náijarajirisiracacahi. Tacahehi eta táitauchiravahi eta májurehi ema víyarahaini profetaini David. Ánipa tacahe: “Tíjarajiricacanapa eta numuirihaini. Nasuertehachapa eta náijarasiricacairahi”. 36 Tásiha, najaneacapa ema Jesús ena suntaruana. 37 Te tápusi eta macurusura, tatiarihihi eta ajureca táechajisihahi eta tiviuchahi. Ani tacahehi eta ajureca: “Ema Jesús, Rey nayehe ena israelítana”.
38 Natiarihihivare ena apinana tiámerahiana. Ticaetatanahivare te machacaya, ema émana te mavaure, ema apana te masapa. 39 Tásiha, ena tiánucumirauchanapahi, tépiupiusicavanapaipa eta nacaecahirapaipahi éma. 40 Ánipa nacahe:
41 Énerichuvare ena tuparairucana nacaecahijiricavare, énapa ena escribánoana énapa ena fariséoana, énapa ena apamuriana aquenucarahana. Náichajiricacapa:
42 —Ema mácacacha, macahehi eta máechajiriruvahi eta marátahairahíji macatiuchavaca ena apamuriana achaneana. Tásiha, puiti váhivare marátahahini émajivainahíni macatiuchavahini eta te jara mávihahi. Te yátupinahíni Réyinaíni viyehe viti israelítana, macatiuchavaipahini, ¿masi? Máucupaicaripahini te jara crusu, ¿masi? Visuapasarepaini eta vímairainahini. 43 Téhevare te yátupihipuca ticasiñavahi me Viya, vivaraha vímaha macuchucuha éma puítinaríchu, te yátupihipuca máemunacahi éma. Taicha macahehi eta máechajiriruvahi eta machichairahi ema Viya —nacahepa.
44 Ena tiámerahiana ticaetatanahivare te machacaya, énerichuvare nacaecahivare éna apanavare.
45 Tacahe, te las dócequenepa, témahapa eta sache. Timapicupa tamutu eta apaquehe. Mapana hora eta tamapicuirahi. 46 Tásiha, te las trespa sache, tipiaracapa muraca ema Jesús, ánipa macahe:
47 Tacahe, ena natiarihiqueneanahi ena tisamanahi, ánivarepa nacahe:
48 Ema apana tiyanapa tijunapahi máepanapa eta machuchujiruyarehi eta tisisica vino. Máitiacapa te tiúqui curinaqui. Máimicapayacapa eta majaca ema Jesús, machuchujicayarehi. 49 Énasera ena apamuriana, ánivarepa nacahe:
50 Tásiha, tiápechavavarepa tipiaraca muraca ema Jesús. Tásiha, tépenapa. 51 Tásiha, tíjahúchavapa tétsayumecapa eta cortina tayehe eta Templo. Tépanava te anuquehe, tíchecuha te apaquehe. Tiyayacarepa eta apaquehe. Étaripa eta ichapepuhiqueneana mari téjepuichavacavare. 52 Étaripa eta ecariana téjiacavacapa. Téchepucanavarepa ena náepenaqueneana ena tisuapajirahianahi mayehe ema Viya. 53 Tásiha, te mapanaquenepa sache, téhevare te táequenepa eta máechepusirahi ema Jesús te máecari, éna apanavare tiúchucanapa tayehe eta náecariana. Tásiha, tisiapanapa tayehe eta avasare Jerusalén. Tichavanapa te napenana. Ichapemurianahi ena achaneana tímahanahi éna.
54 Tacahe, ena tijanearecanahi, émapa ema nacapitara, te náimahapa eta tayayacarevahi eta apaquehe, étapa eta apamuriana tiáramicareanahi, ichaperinehi eta napisirahi. Tásiha, nacahepa:
55 Natiarihihivare ena camuriana esenana. Tímararacanahi te tiyerehi. Ena nani esenana, éna téhicanahi ema Jesús. Téchapajiricanapahi ema Jesús eta mapaisirapahi te másihapa te Galilea. 56 Nacarichusera ticajuanahi eta náijaruana esu María Magdalena, ésupa esu apana María, maena ema José émapa ema Jacobo. Sutiarihivare esu mayena ema Zebedeo, náena ena nuchamurianahi ema Juan émapa ema Jacobo, apóstoleanahi.
57 Matiarihivare ema achane rico ticaijare José. Ticavasahi te avasare Arimatea. Émarichuhi téhicahi ema Jesús. 58 Te capererehipa, eta máimairahi máepeniraipahi ema Jesús, tiyanapa mayehe ema Pilato. Mayaseapanahi eta máquehe ema Jesús, mavarairahi máecarayare. Tacahe, ema Pilato macavanairipipa náisapahini eta náecarairaya. 59 Nacucupaicasarepa eta máquehe ema Jesús tayehe eta crusu. Náyuruacapa tayehe eta tijapuquene sávana. 60 Nanacapa tayehe eta máecari máemepiyareruhi máecariyahini ema José. Eta juca ecari, nasecajueruhi eta mari. Najihachapa tayehe eta tajitacarequene márime. Te náitauchapa, tiyananapa. 61 Esu María Magdalena, ésupa esu apana María, téjacanahi éna, náimarararacaipahi eta ecari.
65 Ema Pilato máichavacapa:
66 Tacahe, tiyananapa nachujichapa muraca eta ecari. Nanacapa eta táicutiaranayarehi. Tásiha, najaneacahi ena suntaruana.
<- San Mateo 26San Mateo 28 ->