1 Nüüd kui oleme Jumalasse uskumise kaudu tema ees õigeks saanud, on meil rahu temaga tänu meie Issandale Jeesusele Kristusele. 2 Jeesuse kaudu − temasse uskudes − oleme saanud juurdepääsu sellele armu asupaigale, kus me praegu oleme ning ootame rõõmu ja kindlustundega Jumala auhiilgusest osasaamist. 3 Mitte ainult seda, vaid me jääme kindlaks ka siis, kui tulevad probleemid, sest me teame, et probleemide kogemine arendab vaimulikku vastupidavust.[a] 4 Vaimulik vastupidavus omakorda arendab küpset iseloomu ning see küps iseloom annab lõpuks kindla lootuse. 5 Kuna meil on see lootus, ei pettu me kunagi, sest Jumala armastus on valatud meisse Püha vaimu kaudu, kelle ta meile on andnud. 6 Kui olime täiesti abitud, siis just õigel ajal suri Kristus meie, jumalakartmatute inimeste eest. 7 Kes sureks teise inimese eest, isegi selle eest, kes teeb, mis on õige? (Kuigi ehk oleks keegi piisavalt vapper, et surra tõeliselt hea inimese eest.) 8 Kuid Jumal näitab oma armastust meie vastu sellega, et Kristus suri meie eest sel ajal, kui me veel patused olime.

9 Nüüd, kui oleme tema surma kaudu[b] õigeks saanud, võime olla täielikult kindlad, et ta päästab meid tulevasest kohtust. 10 Sel ajal kui olime tema vaenlased, tegi Jumal meist enda sõbrad oma Poja surma kaudu, ja seega saame olla täiesti kindlad, et ta päästab meid Poja elu kaudu. 11 Peale selle tähistame nüüd seda, mida Jumal on teinud meie Issanda Jeesuse Kristuse kaudu, et meid lepitada ja meid tema sõbraks teha. 12 Sest ühe inimese kaudu tuli patt maailma ja patt tõi kaasa surma. Nii tuli surm kõigile, sest kõik on pattu teinud. 13 Juba enne seda, kui seadus anti, oli patt maailmas, kuigi seda ei peetud patuks, sest ei olnud seadust. 14 Kuid surm valitses siiski Aadamast kuni Mooseseni, isegi nende üle, kes ei patustanud samamoodi nagu Aadam.