1 Kui Jeesus oli templist lahkumas, ütles üks jüngritest talle: „Õpetaja, vaata neid massiivseid kive ja suurejoonelisi hooneid!“*Sõnasõnalt „missugused kivid ja missugused hooned“.

2 „Kas näete kõiki neid uhkeid hooneid?“ vastas Jeesus. „Siin ei jäeta ühtki kivi teise peale. Kõik kisutakse maha.“

3 Kui Jeesus istus Õlimäel ja vaatas alla templi poole, küsisid Peetrus, Jaakobus, Johannes ja Andreas omaette olles temalt: 4 „Ütle meile: millal see toimub? Mis on selle kõige täitumise märgiks?“†Kuna jüngrite küsimuses on koos kaks sündmust, on Jeesuse vastuses kombineeritud templi hävitamise ja lõpuaja elemendid.

5 Jeesus hakkas neile rääkima: „Ärge laske end petta. 6 Paljud tulevad minu nimel ja ütlevad: „Mina olen Kristus.“ Nad petavad paljusid. 7 Ärge muretsege, kui te kuulete sõdadest lähemal ja kaugemal. Kõik see peab toimuma, kuid see pole lõpp. 8 Rahvas võitleb rahva vastu ja riik riigi vastu. Paljudes paikades on maavärinaid ja ka näljahädasid. Need on maailma sünnitusvalude algus.

9 Olge valvel! Teid antakse kohtute kätte. Teid pekstakse sünagoogides. Minu pärast peate seisma valitsejate ja kuningate ees ning te olete neile tunnistajateks.

10 Head sõnumit peab kõigepealt kuulutatama kõigile rahvastele. 11 Kui teid võetakse kinni ja viiakse kohtusse, siis ärge muretsege sellepärast, mida öelda. Rääkige lihtsalt seda, mida teile siis öeldakse, sest kõnelejaks ei ole teie, vaid Püha Vaim.

12 Vend annab venna surma ja isa reedab oma lapse. Lapsed pöörduvad oma vanemate vastu ja lasevad nad surma mõista. 13 Kõik vihkavad teid minu pärast, aga kes lõpuni vastu peab, see päästetakse.

14 Aga kui te näete „ebajumalaid, mis rüvetavad“,‡Või „ebajumalaid, mis põhjustavad hävituse“. Vt Taanieli 9:27, Taanieli 11:31 ja Taanieli 12:11. seismas seal, kus ei tohiks (saagu lugeja aru), siis peaksid need, kes on Juudamaal, põgenema mägedesse. 15 Need, kes on katusel − ärge minge tagasi majja sisse midagi võtma. 16 Need, kes on väljas põllul − ärge minge koju kuube võtma. 17 Kui raske on see nende jaoks, kes tol ajal on lapseootel või last imetamas! 18 Palvetage, et see ei juhtuks talvisel ajal. 19 Sest siis on selline hädaaeg, mida ei ole olnud Jumala loodu algusest kuni tänapäevani ja mida ei tule enam kunagi. 20 Kui Jumal ei lühenda seda aega, ei jää keegi elama. Kuid nende pärast, kelle Jumal on valinud, lühendab ta seda aega.

21 Niisiis, kui keegi ütleb teile: „Vaata, siin on Messias!“ või „Vaata, ta on seal!“, siis ärge seda uskuge. 22 Sest valemessiaid ja valeprohveteid ilmub välja ning nad teevad imelisi tunnustähti ja imetegusid, et petta ka Jumala valituid, kui see oleks võimalik. 23 Olge valvel! Ma olen teile rääkinud kõigest, enne kui see toimub.

24 Pärast neid hädasid toimub järgnev: „Päike läheb pimedaks, kuu ei sära enam, 25 tähed langevad taevast alla ja taeva vägesid kõigutatakse.“§Vt Jesaja 13:10.

26 Siis nähakse inimese Poega, kui ta tuleb pilvedes suure väe ja hiilgusega.*Vt Taanieli 7:13−14. 27 Ta saadab välja inglid ja kogub kokku kõik oma valitud sealt, kus iganes nad on,†Sõnasõnalt „neljast tuulest“. maailma kõige kaugemast osast kuni taeva kaugeima punktini.

28 Õppige õppetundi viigipuust. Kui selle okstele tulevad kasvud ja võrsuvad lehed, siis teate, et suvi on lähedal. 29 Samamoodi on ka siis, kui näete neid asju toimuvat − teadke, et see lähedal, juba ukse ees! 30 Ma räägin teile tõtt: see põlvkond ei lõpe enne, kuni kõik need asjad on toimunud. 31 Taevas ja maa saavad otsa, kuid minu õpetused mitte.

32 Mitte keegi ei tea päeva ega tundi, mil see toimub − isegi mitte inglid taevas, isegi mitte Poeg, vaid ainult Isa teab. 33 Olge valvel! Püsige ärkvel! Sest te ei tea, millal see toimub. 34 Nagu üks mees läks ära reisile. Ta läks oma kodust ära ja andis igale sulasele volitused teha seda, mida ta käskis neil teha. Ta käskis uksehoidjal valvel olla.

35 Seega olge valvel, sest te ei tea, millal majaomanik tagasi tuleb. See võib olla õhtul, keset ööd, enne koitu või hommikul. 36 Te ei taha, et teid tabataks magamast, kui ta ootamatult tagasi tuleb. 37 Seda, mida ma ütlen teile, ütlen ma kõigile: valvake!“

<- Markus 12Markus 14 ->