1 Nõnda siis ei ole nüüd mingit hukkamõistmist neile, kes on Kristuses Jeesuses. 2 Sest elu Vaimu seadus Kristuses Jeesuses on vabastanud su patu ja surma seadusest. 3 Mis Moosese Seadusele oli võimatu – sest tal polnud jõudu inimloomuse vastu – seda tegi Jumal. Ta läkitas oma Poja patuse liha sarnasuses patuohvrina ja karistas pattu surmaga tema inimkehas. 4 Ta tegi seda selleks, et Seaduse õigusenõuded oleksid täidetud meis, kes me ei ela mitte oma rikutud loomuses, vaid kooskõlas Vaimuga.

5 Sest need, kes elavad iseka loomuse järgi, mõtlevad lihalikke mõtteid, aga kes elavad Vaimu järgi, need mõtlevad sellele, mida Vaim tahab. 6 Lihalik mõtteviis on surm, Vaimu mõtteviis aga elu ja rahu. 7 Sest lihalik mõtteviis on vaen Jumala vastu; see ei allu Jumala Seadusele ega suudagi seda teha. 8 Kes on oma liha meelevallas, ei saa meeldida Jumalale.

9 Kuid teie ei ela oma loomuses, vaid Vaimus, kui Jumala Vaim tõepoolest elab teie sees. Aga kellel ei ole Kristuse Vaimu, see ei ole tema oma. 10 Aga kui Kristus on teie sees, siis on küll ihu patu tõttu surnud, aga Vaim on õigeksmõistmise tõttu elus. 11 Ja kui teis elab selle Vaim, kes Jeesuse surnust üles äratas, siis tema, kes Kristuse surnust üles äratas, teeb teiegi surelikud kehad elavaks oma Vaimu läbi, kes teis elab.

12 Nõnda siis, vennad ja õed, me ei ole võlgu oma rikutud loomusele, et peaksime selle järgi elama – 13 sest kui te oma loomuse järgi elate, siis te surete. Aga kui te Vaimu abil ihu teod surmate, siis te elate.

14 Sest kõik, keda iganes Jumala Vaim juhib, on Jumala lapsed. 15 Te ei ole ju saanud orjastavat vaimu, et peaksite jälle kartma, vaid olete saanud lapseõiguse Vaimu, kelles me hüüame: „Abba! Isa!“ 16 Seesama Vaim tunnistab koos meie vaimuga, et me oleme Jumala lapsed. 17 Aga kui me oleme lapsed, siis oleme ka pärijad, nii Jumala pärijad kui Kristuse kaaspärijad; kui me koos temaga kannatame, siis meid ka koos temaga kirgastatakse.

18 Ma leian, et käesoleva aja kannatused ei ole kõneväärt võrreldes kirkusega, mis meis peab avalikuks saama. 19 Sest kogu loodu ootab pikisilmi Jumala laste avalikukssaamist. 20 On ju kogu loodu allutatud kaduvusele – mitte omal valikul, vaid allutaja tahtel, lootuses, 21 et ka loodu ise vabastatakse kord lagunemise orjusest ning tuuakse Jumala laste kirkuse vabadusse.

22 Me ju teame, et kogu loodu ägab üheskoos sünnitusvaludes tänini. 23 Aga veel enam, ka meie, kes me oleme saanud esimese annina Püha Vaimu, meiegi ägame endamisi, oodates lapseõigust, oma ihu lunastust. 24 Sest me oleme päästetud lootuses. Ent juba nähtava lootmine ei ole lootus. Sest kes loodab veel seda, mis juba on näha? 25 Aga kui me loodame seda, mida ei näe, siis me ootame seda kannatlikult.

26 Samuti tuleb ka Vaim appi meie nõtruses: me ju ei tea, mille eest me peame palvetama, kuid Vaim ise palub meie eest sõnatu ägamisega. 27 Ja tema, kes uurib meie südameid, mõistab Vaimu mõtteid, sest Jumala tahtmise järgi palub ta pühade eest.

28 Ent me teame, et neile, kes Jumalat armastavad, laseb Jumal kõik tulla heaks – neile, kes on tema kavatsuse kohaselt kutsutud. 29 Sest neid, keda Jumal on eelnevalt valinud, on ta ka eelnevalt määranud saama tema Poja sarnaseks, et tema oleks esmasündinu paljude vendade seas. 30 Ja keda ta on eelnevalt määranud, neid on ta ka kutsunud; ja keda ta on kutsunud, need on ta ka õigeks teinud; ja keda ta on õigeks teinud, neid on ta ka kirgastanud.

31 Mis me siis ütleme, arvestades kõike seda? Kui Jumal on meie poolt, kes suudab olla meie vastu? 32 Tema, kes oma Poegagi ei säästnud, vaid loovutas tema meie kõikide eest, kuidas ta ei peaks siis koos Pojaga meile kõike muud kinkima? 33 Kes võiks süüdistada Jumala valituid? Jumal on see, kes õigeks teeb! 34 Kes võib meid hukka mõista? Kristus Jeesus on, kes suri, kuid veel enam, kes üles äratati, kes on Jumala paremal käel ja kes palub meie eest! 35 Kes võiks lahutada meid Kristuse armastusest? Kas viletsus või ahistus või tagakiusamine või nälg või alastiolek või hädaoht või hukkamine? 36 Nagu on kirjutatud: