1 Vennad ja õed, kas te ei tea – ma räägin neile, kes tunnevad seadust –, et seadusel on võim inimese üle vaid seni, kuni too elab. 2 Abielunaine on seaduslikult seotud oma mehega ta eluajal. Aga kui mees sureb, vabaneb naine kohustustest mehe ees. 3 Seepärast, kui ta mehe eluajal on teise mehega, nimetatakse teda abielurikkujaks. Aga kui mees sureb, on naine vaba seaduse alt, nii et ta ei ole teisele mehele minnes abielurikkuja.

4 Seega, mu vennad ja õed, teiegi olete surmatud Seadusele Kristuse ihu kaudu, et te kuuluksite teisele, kes on üles äratatud surnuist, et me kannaksime vilja Jumalale. 5 Sest kui me veel rikutud loomuse võimuses elasime, toimisid me liikmeis patused kired, mis said tugevaks Seaduse tõttu, ja me kandsime vilja surmale. 6 Aga nüüd me oleme vabanenud Seaduse võimusest, sest me surime sellele, mis meid kinni pidas. Enam ei teeni me Jumalat vanal viisil, kirjatähe järgi, vaid uuel viisil, Vaimus.

7 Mis me siis ütleme? Kas Seadus on patt? Kaugeltki mitte! Siiski, ma ei oleks tundnud pattu muidu kui Seaduse kaudu. Ma ei oleks teadnud, mida tähendab himustamine, kui Seadus poleks öelnud: „Ära himusta!“ 8 Aga patt, saades tõuget käsust, tekitas minus kõikvõimalikke himusid. Sest ilma Seaduseta on patt surnud. 9 Mina elasin kord lahus Seadusest. Kui nüüd käsk tuli, ärkas patt ellu 10 ja mina surin. Seadus, mis pidi olema mulle eluks, osutus mulle surmaks. 11 Sest kui patt oli saanud käsusõnast tõuke, pettis ta mind ja tappis mind käsu abil. 12 Seega on Seadus püha ning käsk on püha, õiglane ja hea.

13 Kas nüüd see hea on mulle saanud surmaks? Kaugeltki mitte. Aga et patt oleks nähtav patuna, on see toonud selle hea kaudu mulle surma. Nii sai patt käsu abil ülimalt patuseks. 14 Me ju teame, et Seadus on vaimulik, mina aga lihalik, müüdud orjaks patu võimusesse. 15 Sest ma ei mõista oma tegusid. Ma ei tee seda, mida tahan, vaid ma teen, mida vihkan. 16 Aga kui ma teen, mida ma ei taha, siis ma nõustun, et Seadus on hea. 17 Nii ei tee seda enam mina, vaid minus pesitsev patt. 18 Sest ma tean, et minus, see tähendab mu rikutud loomuses, ei peitu midagi head. Tahet mul on, aga head teha ma ei suuda. 19 Sest ma ei tee head, mida ma tahan, vaid üksnes halba, mida ma ei taha. 20 Aga kui ma teen just seda, mida ma ei taha, siis ei ole see enam mina, kes tegutseb, vaid minus pesitsev patt.

21 Seega avastan ma seaduse: kuigi ma tahan teha head, on mulle omane teha kurja. 22 Sest oma sisemise inimesega ma tunnen rõõmu Jumala Seadusest, 23 kuid oma liikmetes näen ma teist seadust, mis sõdib vastu minu mõistuse seadusele ja võtab mind vangi mu liikmeis oleva patu seaduse alla. 24 Oh mind armetut inimest! Kes päästab mind sellest surmale määratud ihust? 25 Aga tänu Jumalale, meie Issanda Jeesuse Kristuse läbi!

Niisiis, ma teenin mõistusega küll Jumala Seadust, aga oma rikutud loomusega patu seadust.

<- Pauluse kiri roomlastele 6Pauluse kiri roomlastele 8 ->