5 Mõni peab üht päeva teisest paremaks, teine aga kõiki päevi ühesuguseks. Olgu igaüks oma otsuses kindel! 6 Kes tähistab mingit päeva, tähistab seda Issandale; ja kes sööb, sööb Issandale, sest ta tänab Jumalat; samuti see, kes jätab söömata, teeb seda Issandale ja tänab Jumalat. 7 Sest ükski meist ei ela iseenesele ja ükski ei sure iseendale. 8 Kui me elame, siis elame Issandale, ja kui me sureme, siis sureme Issandale. Seepärast, ükskõik, kas me elame või sureme, oleme ikka Issanda omad! 9 Just selleks on ju Kristus surnud ja saanud jälle elavaks, et ta oleks nii surnute kui elavate Issand.
10 Aga miks sina mõistad kohut oma venna või õe üle? Või miks sina neid põlastad? Eks tuleb meil kõigil kord seista Jumala kohtujärje ees, 11 nagu on kirjutatud:
17 Sest Jumala riik ei ole mitte söömine ega joomine, vaid õigus ja rahu ja rõõm Pühas Vaimus. 18 Igaüks, kes selliselt teenib Kristust, on Jumalale meelepärane ja tunnustatud inimeste poolt.
19 Nõnda siis taotlegem seda, mida on vaja rahuks ja üksteise ülesehitamiseks! 20 Ära lammuta toidu pärast Jumala tööd! Kõik toit on küll puhas, aga on vale süüa seda, mis teise komistama paneb! 21 Parem on mitte süüa liha ega juua veini ega teha midagi sellist, mille tõttu su vend või õde kiusatusse satub. 22 Mida iganes sa nende asjade kohta usud, hoia see enese ja Jumala vahel! Õnnistatud on see, kes ei süüdista end asjade pärast, mis ta heaks kiidab. 23 Aga kes kahtleb ja siiski sööb, on süüdi, sest see ei tule usust. Aga kõik, mis ei tule usust, on patt.
<- Pauluse kiri roomlastele 13Pauluse kiri roomlastele 15 ->