1 Ma nägin taevast alla tulemas veel üht vägevat inglit. Ta oli riietatud pilvega ja tema pea kohal oli vikerkaar, ta nägu oli nagu päike ja ta jalad nagu tulesambad. 2 Tal oli käes avatud rullraamatuke. Ta asetas oma parema jala mere peale ja vasaku jala maa peale 3 ning kisendas valju häälega, nii nagu lõvi möirgab. Ja kui ta kisendas, hakkasid seitse pikset kõuemürinaga rääkima. 4 Kui need seitse pikset olid rääkinud ja ma tahtsin hakata kirjutama, kuulsin ma taevast häält, mis ütles: „Pane pitseriga kinni, mida seitse pikset rääkisid, ära pane seda kirja!“

5 Ingel, keda ma olin näinud seismas mere peal ja maa peal, tõstis oma parema käe taeva poole. 6 Ja ta vandus selle juures, kes elab igavesest ajast igavesti, kes on loonud taeva ja kõik, mis seal on, maa ja kõik, mis seal on, ning mere ja kõik, mis seal on, ja ütles: „Enam ei lähe kaua! 7 Neil päevil, kui seitsmes ingel hakkab puhuma trompetit, viiakse täide Jumala varjatud plaan, nagu ta seda on kuulutanud prohvetitele, oma sulastele.“

8 Ja hääl, mida ma taevast kuulsin, rääkis minuga jälle ja ütles: „Mine ja võta see avatud raamat, mis on maa ja mere peal seisva ingli käes!“

9 Ma läksin ingli juurde ja palusin, et ta annaks mulle raamatukese. Ta vastas: „Võta ja söö see ära! See on su kõhus mõru, aga suus on see magus nagu mesi.“ 10 Ma võtsin ingli käest raamatu ja sõin selle ära. Suus oli see magus nagu mesi, aga kui ma olin selle alla neelanud, läks see mul kõhus mõruks. 11 Ja mulle öeldi: „Sa pead jälle ennustama paljude rahvaste, hõimude, keelte ja kuningate kohta!“

<- Johannese ilmutus 9Johannese ilmutus 11 ->