5 Nüüd variserid ja kirjatundjad küsisid Jeesuselt: „Miks sinu jüngrid ei toimi esivanemate pärimuse järgi, vaid söövad leiba pühitsemata kätega?“
6 Jeesus vastas: „Jesajal oli õigus, kui ta teie, silmakirjatsejate, kohta ennustas; nõnda nagu on kirjutatud:
9 Ja ta jätkas: „Kui osavalt te heidate Jumala käsud kõrvale, et järgida oma pärimust! 10 Mooses ütles ju: „Austa oma isa ja ema!“ ning „Kes oma isa või ema neab, peab surema.“ 11 Kuid teie ütlete, et kui keegi kuulutab oma isale või emale: „Mis toetust sa iganes minu käest saad, on korban“ (see tähendab templile pühendatud ohvriandi), 12 ei lase teie neil enam midagi oma isa või ema heaks teha. 13 Te teete Jumala sõna tühjaks oma pärimuse kaudu, mille te olete pärinud. Ja te teete veel palju muudki niisugust!“
14 Ja kui Jeesus oli taas rahva enda juurde kutsunud, ütles ta neile: „Kuulge mind kõik ja mõistke! 15 Miski, mis läheb väljastpoolt inimest tema sisse, ei või teda rüvetada; aga mis läheb inimesest välja, see rüvetab inimest. 16 Kellel kõrvad on, see kuulgu!“
17 Kui Jeesus läks rahva juurest ära ühte majja, küsisid jüngrid temalt selle tähendamissõna mõtet. 18 Jeesus ütles neile: „Kas teiegi olete taipamatud? Kas te ei saa aru, et miski väljast inimesse tulev ei saa teda rüvetada, 19 sest see ei lähe tema südamesse, vaid kõhtu, ja heidetakse jälle välja?“ Sel viisil kuulutas Jeesus puhtaks kõik toidud.
20 Aga ta ütles veel: „Mis inimesest välja tuleb, see rüvetab teda. 21 Sest seest, inimese südamest, lähtuvad kurjad mõtted, kõlvatu suguelu, vargused, mõrvad, 22 abielurikkumine, ahnus, kurjus, kavalus, nilbus, kadedus, laim, ülbus, rumalus. 23 Kõik need pahed tulevad seestpoolt ja rüvetavad inimest.“
27 Kuid Jeesus ütles talle: „Lase esmalt lastel saada söönuks! Ei sobi võtta laste leiba ja visata see koertele!“
28 Naine aga vastas: „Jah, Issand, aga koerad söövad ju laua all laste raasukesi!“
29 „Kui sa nii ütled, siis mine!“ ütles Jeesus. „Kuri vaim on sinu tütrest välja läinud!“
30 Ja naine läks koju ning leidis lapse voodis magamas. Kuri vaim oli temast lahkunud.
33 Jeesus viis mehe rahvahulgast eemale, pistis oma sõrmed ta kõrvadesse, sülitas ja puudutas ta keelt 34 ning üles taeva poole vaadates õhkas ja ütles talle: „Effataa!“, see tähendab „Mine lahti!“ 35 Mehe kõrvad avanesid sedamaid ja ta keel pääses kütkest valla ning ta rääkis korralikult.
36 Jeesus ei lubanud neil sellest kellelegi rääkida. Aga mida enam ta neid keelas, seda enam nad jutustasid. 37 Ning kuulajad ütlesid suures hämmastuses: „Kõik on ta teinud hästi! Ta paneb isegi kurdid kuulma ja keeletud rääkima!“
<- Markuse evangeelium 6Markuse evangeelium 8 ->