1 Siis Jeesus lahkus sealt ja läks jüngritega oma kodulinna. 2 Hingamispäeva saabudes hakkas ta õpetama sünagoogis ja paljud, kes teda kuulsid, olid hämmastunud.

„Kust see mees sai selle kõik?“ küsisid nad. „Mis tarkus see küll on, mis talle on antud? Mida tähendavad need imed, mida ta teeb? 3 Eks tema ole see puusepp, Maarja poeg ning Jaakobuse, Joosese, Juudase ja Siimoni vend? Ja eks ka tema õed ole siin meie juures?“ Ja nad said tema peale vihaseks.

4 Aga Jeesus ütles neile: „Kuskil ei peeta prohvetist vähem lugu kui ta oma kodukohas, oma sugulaste juures ja ta oma majas!“ 5 Ja ta ei saanud seal teha ainsatki imetegu peale mõne haige tervendamise, kui ta oli pannud käed nende peale. 6 Ja ta imestas nende uskmatuse üle.

Siis Jeesus rändas ümberkaudsetes külades ja õpetas. 7 Ta kutsus kaksteist jüngrit enese juurde ja hakkas välja läkitama kahekaupa ja andis neile meelevalla rüvedate vaimude üle.

8 Need olid tema juhised: „Ärge võtke tee peale kaasa midagi peale kepi: ei leiba, kotti ega raha vöö vahel. 9 Kandke sandaale, kuid teist särki ärge võtke. 10 Kuhu majja te iganes astute, sinna jääge, kuni sellest linnast lahkumiseni! 11 Ja kui mõnes kohas teid vastu ei võeta ega kuulata, siis minge edasi ja raputage maha selle koha tolm oma jalgadelt neile tunnistuseks.“

12 Nad läksid välja ja kuulutasid, et inimesed parandaksid meelt. 13 Nad ajasid välja palju kurje vaime ja võidsid paljusid haigeid õliga ja tegid nad terveks.

14 Kuningas Heroodes sai kuulda Jeesusest, sest ta nimi oli saanud tuntuks. Mõned ütlesid: „Ristija Johannes on üles äratatud surnuist ja sellepärast toimivad temas imelised väed.“

15 Teised ütlesid: „Tema on Eelija!“ Ja veel teised ütlesid: „Ta on nagu üks muistsetest prohvetitest!“

16 Aga kui Heroodes seda kuulis, ütles ta: „Johannes, kelle pea ma lasksin maha raiuda, on surnuist üles tõusnud!“

17 Sest Heroodes ise oli lasknud Johannese kinni võtta, ahelatesse panna ja vangi heita. Ta tegi seda Heroodiase, oma venna Filippuse naise pärast, kelle ta oli endale naiseks võtnud. 18 Johannes oli talle öelnud: „Sul ei ole seaduse järgi õigust võtta oma venna naist!“ 19 Seepärast pidas Heroodias Johannese peale viha ja soovis teda tappa, ent ei saanud, 20 sest Heroodes kartis Johannest. Ta teadis, et Johannes on õige ja püha mees, ning kaitses teda. Ta ka kuulas Johannest meeleldi, kuigi tema kõned viisid ta kimbatusse.

21 Ent lõpuks saabus sobilik aeg. Heroodes korraldas oma sünnipäeval pidusöögi kõrgetele ametimeestele, sõjaväeülematele ja Galilea juhtidele. 22 Heroodiase tütar tuli sisse ja tantsis. See meeldis Heroodesele ja pidulistele, nii et kuningas ütles tüdrukule: „Palu mu käest, mida sa iganes soovid, ja ma annan sulle!“ 23 Ta lubas vandega: „Mida sa iganes palud, ma annan sulle, olgu või pool minu kuningriiki!“

24 Ja tüdruk läks välja ja küsis emalt nõu: „Mida ma peaksin paluma?“

„Ristija Johannese pead!“ vastas ema.

25 Tüdruk tõttas kuninga juurde tagasi ja ütles: „Ma soovin, et sa otsekohe annaksid mulle kandikul Ristija Johannese pea!“

26 Kuningas sai väga kurvaks, kuid piduliste kuuldes antud vande pärast ei saanud ta tüdruku soovi tagasi lükata. 27 Ta saatis kohe timuka käsuga tuua Johannese pea. Timukas läks vanglasse, lõi Johannesel pea otsast, 28 tõi selle kandikul ja ulatas tüdrukule, kes andis selle oma emale. 29 Kui Johannese jüngrid sellest kuulsid, tulid nad ja viisid ta surnukeha ära ning asetasid hauda.

30 Apostlid aga kogunesid Jeesuse juurde ja andsid talle aru kõigest, mis nad olid teinud ja õpetanud. 31 Jeesus ütles neile: „Lähme omaette kõrvalisse kohta ja puhkame pisut!“ Sest inimesi tuli ja läks kogu aeg, nii et neil ei olnud aega süüagi.

32 Nad sõudsid paadiga kõrvalisse paika omaette. 33 Kuid nende minekut märgati ja mitmed tundsid nad ära. Inimesed jooksid sinna kokku kõigist linnadest ja olid kohal enne neid. 34 Kui Jeesus astus paadist kaldale ja nägi suurt rahvahulka, hakkas tal neist kahju, sest nad olid nagu lambad, kellel ei ole karjast. Ja ta hakkas neile õpetama paljusid asju.

35 Kui aeg oli juba hiline, tulid jüngrid Jeesuse juurde ja ütlesid: „Paik on üksildane ja aeg juba hiline. 36 Lase inimestel minna, et nad läheksid ümberkaudsetesse asulatesse ja küladesse ning ostaksid endale midagi süüa!“

37 Jeesus vastas: „Andke teie neile süüa!“

Jüngrid küsisid: „See võtaks rohkem kui poole aasta palga! Kas peaksime minema ja kulutama nii palju leivale ning andma seda neile süüa?“

38 Jeesus ütles neile: „Minge vaadake, mitu leiba teil on!“

Nad vaatasid ja ütlesid: „Viis leiba ja kaks kala.“

39 Siis Jeesus käskis panna kõik inimesed rühmakaupa rohule istuma. 40 Inimesed istusid maha sajaste ja viiekümneste rühmade kaupa. 41 Ja Jeesus võttis need viis leiba ja kaks kala, vaatas üles taevasse, õnnistas ja murdis leivad ning andis jüngrite kätte rahvale jagamiseks; samuti jagas need kaks kala. 42 Ja kõik sõid ja said söönuks. 43 Ent leibadest ja kaladest ülejäänud palukesi korjati kokku kaksteist korvitäit. 44 Sööjaid oli aga viis tuhat meest.

45 Jeesus käskis kohe seejärel oma jüngritel astuda paati ning sõita vastaskaldale Betsaidasse, samal ajal kui tema laseb rahvahulgal minna. 46 Ta saatis nad teele ning läks mäele palvetama.

47 Õhtu saabudes oli paat keset järve ja Jeesus üksinda maal. 48 Kui ta nägi jüngreid raskustes sõudmas, sest tuul oli vastu, tuli ta neljanda valvekorra ajal nende juurde järve peal kõndides. Ta tahtis neist mööduda, 49 aga Jeesust järve peal kõndimas nähes arvasid nad, et see on vaim. Nad hakkasid kisendama, 50 sest nad kõik nägid teda ja ehmusid.

Kuid Jeesus sõnas neile: „Olge julged, see olen mina! Ärge kartke!“ 51 Ja ta astus nende juurde paati ja tuul rauges. Jüngrid hämmastusid üliväga. 52 Nad ei olnud leibade loost midagi mõistnud, sest nende südamed olid tuimad.

53 Kui nad olid ületanud järve, randusid nad Genneesaretis ja jäid sinna ankrusse. 54 Ja kui nad paadist maale astusid, tunti Jeesus kohe ära. 55 Inimesed jooksid läbi kogu ümbruskonna ning kandsid haigeid magamisasemetel sinna, kus iganes nad kuulsid Jeesuse olevat. 56 Kuhu ta iganes läks, olgu küladesse, linnadesse või maakohtadesse, asetati haiged turuplatsidele. Need anusid teda, et nad saaksid puudutada kasvõi tema kuuepalistust, ja kes iganes teda puudutasid, said terveks.

<- Markuse evangeelium 5Markuse evangeelium 7 ->