1 Kahe päeva pärast oli paasa- ja hapnemata leibade püha. Ülempreestrid ja kirjatundjad otsisid võimalust, kuidas Jeesust kavalusega kinni võtta ja tappa. 2 „Teda ei saa kinni võtta keset pühi, sest rahvas hakkaks mässama!“ ütlesid nad.

3 Jeesus oli Betaanias pidalitõvest paranenud Siimoni majas. Kui ta istus lauas, tuli naine, kellel oli alabasternõu puhta ja ülihinnalise nardisalviga. Ta murdis alabasternõu katki ja valas salvi Jeesusele pähe. 4 Ent mõned nurisesid naise teo üle: „Milleks küll see raiskamine? 5 Selle salvi oleks võinud ju müüa rohkem kui kolmesaja teenari[a] eest ja raha anda vaestele.“ Ja nad hurjutasid naist.

6 Kuid Jeesus ütles: „Jätke ta rahule! Miks te tülitate teda? Ta on teinud mulle kauni teo. 7 Vaeseid on teie juures alati, ja te võite neile head teha millal tahes. Mind aga ei ole teil alati. 8 Ta on teinud, mis ta võis: ta on ette võidnud mu ihu matmiseks. 9 Tõesti, ma ütlen teile, kus iganes kogu maailmas evangeeliumi kuulutatakse, kõneldakse tema mälestuseks ka sellest, mida ta on teinud.“

10 Aga Juudas Iskariot, üks neist kaheteistkümnest, läks ülempreestrite juurde, et teda neile reeta. 11 Seda kuuldes ülempreestrid rõõmustasid ja lubasid anda talle raha. Nüüd Juudas otsis võimalust, kuidas Jeesust reeta.

12 Hapnemata leibade püha esimesel päeval, kui paasatalle tapetakse, küsisid jüngrid Jeesuselt: „Kus sa tahad, et me sulle paasasöögi ette valmistaksime?“

13 Ta läkitas kaks oma jüngrit ja ütles neile: „Minge Jeruusalemma ja te kohtate veekannu kandvat meest. Järgnege talle, 14 ja kuhu ta ka sisse astub, selle maja peremehele öelge: „Õpetaja küsib: „Kus on mu külalistetuba, kus ma võiksin süüa paasat oma jüngritega?“ “ 15 Tema näitab teile suurt tuba ülemisel korrusel, kus kõik on valmis seatud. Seal valmistage meile kõik ette.“

16 Jüngrid lahkusid ja läksid linna ning leidsid kõik täpselt nii, nagu Jeesus oli neile öelnud. Ja nad valmistasid paasasöögi.

17 Õhtu saabudes tuli Jeesus kaheteistkümne jüngriga. 18 Kui nad lauas istusid ja sõid, ütles Jeesus: „Tõesti, ma ütlen teile, üks teie seast annab mu ära, üks, kes koos minuga sööb!“

19 Jüngrid muutusid väga murelikuks ja hakkasid üksteise järel temalt küsima: „Ega sa mind ei mõtle?“

20 Jeesus vastas neile: „Üks teist kaheteistkümnest, kes kastab oma leiva minuga samasse kaussi. 21 Inimese Poeg läheb küll ära, nõnda nagu tema kohta on kirjutatud, aga häda sellele inimesele, kes Inimese Poja ära annab! Talle oleks parem, kui ta ei oleks sündinud!“

22 Ja kui nad sõid, võttis Jeesus leiva, õnnistas, murdis ja andis neile ning ütles: „Võtke, see on minu ihu!“

23 Siis ta võttis karika, tänas Jumalat ja andis selle neile, ja nad kõik jõid sellest.

24 Jeesus ütles neile: „See on minu lepinguveri, mis valatakse paljude eest. 25 Tõesti, ma ütlen teile, mina ei joo enam viinapuu viljast kuni selle päevani, mil ma joon uut Jumala riigis.“

26 Ja kui nad olid laulnud kiituslaulu, läksid nad välja Õlimäele.

27 Jeesus ütles neile: „Te kõik hülgate minu, sest kirjutatud on:

32 Nad tulid paika, mida kutsuti Ketsemaniks, ja Jeesus ütles oma jüngritele: „Istuge siin, kuni ma palvetan!“ 33 Ta võttis enesega kaasa Peetruse, Jaakobuse ja Johannese. Jeesus langes sügavasse ahastusse ja vaeva. 34 Ta ütles neile: „Mu hing on väga kurb surmani. Jääge siia ja valvake!“

35 Ta läks pisut eemale, heitis näoli maha ja palvetas, et kui on võimalik, siis see tund läheks temast mööda. 36 Ta ütles: „Abba, Isa! Sinul on kõik võimalik! Võta see karikas minult ära! Kuid ärgu sündigu see, mida mina tahan, vaid mida sina tahad!“

37 Siis Jeesus tuli tagasi jüngrite juurde ja leidis nad magamast. Ta sõnas Peetrusele: „Siimon, kas sa magad? Kas sa ei jaksa ühtki tundi valvata? 38 Valvake ja palvetage, et te ei satuks kiusatusse! Vaim on küll valmis, kuid liha on nõder.“

39 Ta läks uuesti eemale ja palvetas, lausudes samad sõnad. 40 Tagasi tulles leidis ta jüngrid taas magamas, sest nende silmad olid rasked unest. Nad ei teadnud, mida talle vastata.

41 Siis tuli Jeesus kolmandat korda ja ütles neile: „Teie aina magate ja puhkate! Küllalt! Tund on saabunud, Inimese Poeg antakse patuste kätte! 42 Tõuske üles, lähme! Mu äraandja on lähedal!“

43 Ja kui ta kõneles, saabuski Juudas, üks kaheteistkümnest. Ja ühes temaga ülempreestrite, kirjatundjate ja rahvavanemate saadetud, nuiade ja mõõkadega relvastatud jõuk.

44 Jeesuse äraandja oli andnud neile märgi: „Tema on see, keda ma suudlen. Võtke ta kinni ja viige valve all ära!“ 45 Ja Juudas tuli, astus kohe Jeesuse juurde ja sõnas: „Rabi!“ ning suudles teda tervituseks. 46 Mehed haarasid Jeesusest ja võtsid ta kinni. 47 Ent üks juuresolijaist tõmbas mõõga ja lõi ülempreestri sulast nõnda, et raius tal kõrva peast.

48 „Kas ma juhin mässu,“ küsis Jeesus, „et te olete tulnud mind mõõkade ja nuiadega kinni võtma? 49 Ma olin iga päev teiega templis õpetamas, ja te ei võtnud mind kinni! Aga Pühakiri peab täide minema!“ 50 Kõik Jeesusega koos olnud põgenesid ja jätsid ta maha.

51 Jeesusele järgnes keegi nooruk, kes kandis linast särki. Nad püüdsid teda kinni võtta, 52 aga ta jättis särgi maha ja põgenes alasti.

53 Nad viisid Jeesuse ülempreestri ette. Ja kõik ülempreestrid, rahvavanemad ja kirjatundjad tulid kokku. 54 Peetrus järgnes Jeesusele eemalt, kuni jõudis ülempreestri sisehoovi. Ta istus koos valvuritega ja soojendas ennast tule ääres.

55 Ülempreestrid ja kogu Suurkohus otsisid tunnistust Jeesuse surmamiseks, kuid ei leidnud. 56 Paljud küll tunnistasid valet tema vastu, kuid nende tunnistused olid vastuolus.

57 Siis tõusid püsti mõned, kes andsid tema vastu valetunnistuse: 58 „Me oleme kuulnud teda ütlemas: „Mina kisun maha selle kätega tehtud templi ja ehitan kolme päevaga teise, mis ei ole kätega tehtud.“ “ 59 Aga ka selles ei läinud nende tunnistus kokku.

60 Siis ülempreester tõusis nende ees püsti ja küsis Jeesuselt: „Kas sa ei vasta midagi selle kohta, mida nad sinu vastu tunnistavad?“ 61 Kuid Jeesus vaikis ega vastanud midagi.

Taas küsis temalt ülempreester: „Kas sina oled Messias, Õnnistatu[b] Poeg?“

62 Ja Jeesus vastas: „Mina olen. Ja te näete Inimese Poega istumas Kõigeväelise paremal käel ja tulemas taeva pilvede peal.“

63 Ülempreester käristas oma riided lõhki ja ütles: „Mis tunnistajaid meil veel vaja on? 64 Te olete ise kuulnud jumalateotust. Mis te arvate?“

Nad kõik otsustasid, et ta väärib surma. 65 Siis mõned hakkasid sülitama Jeesuse peale, katsid ta näo kinni, peksid teda rusikatega ning ütlesid talle: „Prohveteeri!“ Ja valvurid peksid teda.

66 Peetrus oli all hoovis. Sinna tuli üks ülempreestri teenijatüdruk 67 ja, märganud Peetrust ennast soojendamas, vaatas teda tähelepanelikult.

Ta ütles: „Sina olid ka selle Naatsaretlase, Jeesusega.“

68 Kuid Peetrus salgas: „Ma ei tea ega mõista, millest sa räägid!“ Ja läks sealt välja eeshoovi.

69 Teenijatüdruk nägi teda seal uuesti ja taas ütles Peetruse kohta: „See mees on üks nende hulgast!“ 70 Aga Peetrus salgas taas.

Pisut hiljem sõnas keegi sealolijatest Peetrusele: „Tõesti, sina oled nende seast, sinagi oled ju galilealane.“

71 Peetrus hakkas sajatama ja vanduma: „Ma ei tunne seda meest, kellest teie räägite!“

72 Ja kohe kires kukk teist korda. Siis Peetrusele meenusid sõnad, mida Jeesus oli talle öelnud: „Enne kui kukk kaks korda kireb, salgad sina mind kolm korda maha!“ Ja ta puhkes nutma.

<- Markuse evangeelium 13Markuse evangeelium 15 ->