1 „Taevariik on kui peremees, kes läks hommikul vara värbama töölisi oma viinamäele. 2 Kui ta oli nendega päevapalgaks kokku leppinud ühe teenari[a], läkitas ta nad viinamäele.

3 Kolmanda tunni[b] paiku läks ta välja ja nägi turuplatsil teisi jõude seismas.

4 „Minge teiegi viinamäele!“ ütles ta neile. „Ma annan teile õiglase tasu!“ 5 Ja nad läksid.

Kuuendal ja üheksandal tunnil toimis peremees samamoodi. 6 Aga kui ta üheteistkümnendal tunnil välja läks, leidis ta veel töölisi seismas ja ütles neilegi: „Miks teie siin kogu päeva ilma tööta seisate?“

7 „Meid ei ole keegi palganud,“ vastasid nad.

„Minge ka teie tööle mu viinamäele!“ käskis peremees.

8 Kui õhtu kätte jõudis, ütles viinamäe isand töödejuhatajale: „Kutsu töölised ja maksa neile välja palk, alustades viimastest ja lõpetades esimestega!“

9 Need, kes olid üheteistkümnendal tunnil palgatud, tulid ning said igaüks ühe teenari. 10 Aga kui tuli esimeste kord, arvasid nemad, et nad saavad rohkem, aga nemadki said igaüks ühe teenari. 11 Ja nad nurisesid peremehe üle: 12 „Need viimased tegid ainult ühe tunni tööd, ent sina oled nad teinud võrdseks meiega, kes me talusime päeva raskust ja palavust!“

13 Peremees aga vastas ühele neist: „Sõber, ma ei tee sulle ülekohut! Kas sa ei leppinud minuga kokku ühe teenari peale? 14 Võta oma palk ja mine! Ja kui ma tahan maksta sellele viimasele sama palju kui sulle, 15 kas ma ei tohi toimida oma varaga, nagu soovin? Või oled sa kade, et mina olen helde?“

16 Nõnda saavad viimased esimesteks ja esimesed jäävad viimasteks. Sest paljud on kutsutud, aga vähesed on valitud.“

17 Kui Jeesus läks üles Jeruusalemma, viis ta kaksteist jüngrit kõrvale ja ütles neile: 18 „Me läheme üles Jeruusalemma ja Inimese Poeg antakse ülempreestrite ja kirjatundjate kätte. Need mõistavad ta surma 19 ja annavad tema uskmatute kätte mõnitada, piitsutada ja risti lüüa. Aga kolmandal päeval ta äratatakse üles.“

20 Siis astus Sebedeuse poegade ema koos oma poegadega Jeesuse juurde ning kummardas ta ette, et temalt midagi paluda.

21 „Mida sa soovid?“ küsis Jeesus.

„Luba, et need mu kaks poega istuvad sinu Kuningriigis üks su paremal ja teine vasakul käel!“ ütles ta.

22 „Teie ei tea, mida te palute,“ vastas Jeesus. „Kas te suudate juua karikast, mida minul tuleb juua?“

„Suudame küll!“ vastasid nad.

23 „Tõepoolest te joote minu karikast,“ ütles Jeesus, „kuid kohta mu paremal ja vasakul käel ei saa ma teile anda. See kuulub neile, kellele mu Isa on selle valmistanud.“

24 Kui ülejäänud kümme sellest kuulsid, said nad pahaseks nende kahe venna peale. 25 Ent Jeesus kutsus nad enese juurde ja ütles: „Te teate, et uskmatute valitsejad peremehetsevad nende üle ja võimukandjad kasutavad nende kallal jõudu. 26 Kuid nõnda ärgu olgu see teie seas, vaid kes iganes teie seas tahab saada suureks, olgu teie teenija, 27 ning kes iganes teie seas tahab olla esimene, olgu teie sulane – 28 nii nagu Inimese Poeg ei tulnud, et lasta ennast teenida, vaid et ise teenida ja anda oma elu lunastuseks paljude eest!“

29 Kui Jeesus ja jüngrid olid Jeerikost lahkumas, järgnes neile suur rahvahulk. 30 Kaks pimedat istusid tee ääres ja kui nad kuulsid, et Jeesus läheb mööda, hüüdsid nad: „Halasta meie peale, Issand, Taaveti Poeg!“

31 Rahvas hurjutas neid, et nad vait jääksid, aga nemad kisendasid seda kõvemini: „Halasta meie peale, Issand, Taaveti Poeg!“

32 Jeesus jäi seisma, kutsus nad lähemale ja küsis: „Mida te tahate, et ma teile teeksin?“

33 „Issand, et meie silmad avaneksid!“ ütlesid pimedad.

34 Jeesusel hakkas neist kahju ja ta puudutas nende silmi. Ja kohe nad nägid ning järgnesid talle.

<- Matteuse evangeelium 19Matteuse evangeelium 21 ->