2 Jeesus kutsus enda juurde ühe lapse, pani nende keskele seisma 3 ja ütles: „Tõesti, ma ütlen teile, kui te ei pöördu ega saa selliseks nagu lapsed, ei pääse te taevariiki! 4 Kes nüüd iseennast alandab nagu see laps, see ongi suurim taevariigis. 5 Ja kes iganes ühe niisuguse lapse võtab vastu minu nimel, see võtab vastu minu.
12 Mis teie arvate: kui kellelgi on sada lammast ja üks neist ära eksib, eks ta jäta need üheksakümmend üheksa mägedesse ja lähe otsima eksinut? 13 Ja kui ta selle üles leiab, siis tõesti, ma ütlen teile, ta rõõmustab tema üle rohkem kui nende üheksakümne üheksa üle, kes ei olnud eksinud. 14 Samuti ei taha teie taevane Isa, et ükski neist pisikestest hukkuks.
18 Tõesti, ma ütlen teile, mis te iganes kinni seote maa peal, on seotud ka taevas, ja mis te iganes lahti päästate maa peal, on päästetud lahti ka taevas.
19 Tõesti, taas ma ütlen teile, kui maa peal on kaks teie seast ühel meelel mingi asja suhtes, mida nad iganes paluvad, siis minu Isa, kes on taevas, annab selle neile. 20 Sest kus kaks või kolm on minu nimel koos, seal olen mina nende keskel.“
22 Jeesus vastas: „Ma ütlen sulle, mitte seitse, vaid seitsekümmend korda seitse.
23 Seepärast on taevariik kuninga sarnane, kes otsustas oma sulastega arved korda seada. 24 Kui ta sellega algust tegi, toodi ta ette üks, kes võlgnes talle kümme tuhat talenti.[a] 25 Et tal seda maksta ei olnud, käskis isand müüa maha tema, ta naise, lapsed ja kogu ta vara, ning tasuda sellega.[b]
26 Sulane aga langes põlvili ta ette ja anus: „Kannata veel minuga ja ma maksan sulle kõik tagasi!“ 27 Isandal hakkas temast hale, ta laskis ta vabaks ja kustutas ta võla.
28 Aga kui see sulane oli välja läinud, leidis ta ühe kaassulase, kes võlgnes talle sada teenarit[c]. Ta haaras temast kinni, hakkas teda kägistama ja ütles: „Maksa ära, mis sa mulle võlgned!“
29 Siis see sulane langes tema jalge ette maha ja anus: „Kannata veel minuga ja ma maksan sulle tagasi!“
30 Tema aga ei olnud nõus, vaid laskis ta heita vanglasse, kuni ta oma võla tasub. 31 Kui teised sulased nägid, mis sündis, olid nad väga nördinud ning rääkisid isandale kõik ära.
32 Siis kutsus isand mehe enese juurde ja ütles talle: „Sina nurjatu! Mina kustutasin kogu sinu võla, sest sa anusid mind. 33 Eks siis sinagi pidanud halastama oma kaassulase peale, nõnda nagu mina sinu peale halastasin?“ 34 Ja ta isand vihastas ning andis ta vangivalvurite kätte piinata, kuni ta tasub kogu oma võla.
35 Nõnda teeb ka minu taevane Isa teiega, kui teie kogu südamest ei anna andeks oma vennale.“
<- Matteuse evangeelium 17Matteuse evangeelium 19 ->