1 Sel ajal jõudsid nelivürst Heroodese[a] kõrvu kuuldused Jeesusest. 2 „See on Ristija Johannes,“ ütles ta oma kaaskondlastele. „Tema on üles äratatud surnuist, seepärast ongi tal vägi neid imesid teha.“

3 Heroodes oli ju Johannese kinni võtnud, aheldanud ja vangi pannud oma venna Filippuse naise Heroodiase pärast, 4 sest Johannes oli talle öelnud: „Sul pole õigust teda omada!“ 5 Heroodes oleks tahtnud Johannest tappa, kuid kartis rahvast, kes pidas Johannest prohvetiks.

6 Aga kui peeti Heroodese sünnipäeva, tantsis Heroodiase tütar nende ees ja see meeldis Heroodesele. 7 Ta tõotas tüdrukule anda, mida ta iganes palub. 8 Tüdruk aga ütles oma ema õhutusel:[b] „Anna mulle siinsamas kandikul Ristija Johannese pea!“ 9 Kuningas kurvastas, kuid piduliste kuuldes antud vande pärast käskis ta soovi täita 10 ja laskis Johannesel vanglas pea maha raiuda. 11 Pea toodi kandikul ja anti tüdrukule, kes viis selle oma emale. 12 Siis tulid Johannese jüngrid, võtsid ta surnukeha ja matsid maha ning läksid ja teatasid sellest Jeesusele.

13 Kui Jeesus sai sellest kuulda, lahkus ta paadiga kõrvalisse paika, et olla omaette. Sellest kuuldes järgnes rahvas talle jalgsi linnadest. 14 Kui Jeesus astus paadist kaldale ja nägi suurt rahvahulka, hakkas tal neist kahju; ja ta tegi terveks nende haiged.

15 Õhtu hakul tulid jüngrid tema juurde ja ütlesid: „See paik on üksildane ja aeg juba hiline. Saada rahvas minema, et nad läheksid küladesse endale süüa ostma!“

16 „Neil pole tarvis ära minna,“ vastas Jeesus. „Andke teie neile süüa!“

17 „Meil pole siin rohkem kui viis leiba ja kaks kala,“ kostsid jüngrid.

18 „Tooge need siia minu kätte!“ ütles Jeesus. 19 Ta käskis rahval istuda rohule, võttis need viis leiba ja kaks kala, vaatas üles taevasse, õnnistas ja murdis ning ulatas jüngritele, need aga omakorda rahvale. 20 Kõik sõid ja said söönuks ning ülejäänud palukesi korjati kaksteist korvitäit. 21 Sööjaid oli seal ligi viis tuhat meest, arvestamata naisi ja lapsi.

22 Ja Jeesus saatis kohe jüngrid paati, et nad enne teda teisele kaldale läheksid, sellal kui tema rahval minna laseb. 23 Saatnud rahva ära, läks ta üles mäele üksipäini palvetama. Hilisõhtul oli ta seal üksinda. 24 Paat aga oli juba kaldast kaugel lainete pillutada vastutuule pärast.

25 Neljanda öövalvekorra ajal[c] tuli Jeesus nende suunas järve peal kõndides. 26 Aga Jeesust järve peal kõndimas nähes ütlesid jüngrid kohkunult: „See on vaim!“ ja kisendasid hirmust.

27 Jeesus aga kõnetas neid: „Olge julged, see olen mina! Ärge kartke!“

28 Peetrus vastas talle: „Issand, kui see oled sina, siis käsi mul vee peal sinu juurde tulla!“

29 „Tule!“ ütles Jeesus.

Peetrus astus paadist välja, kõndis vee peal ja tuli Jeesuse poole. 30 Kuid tuule tugevust nähes lõi ta kartma ning hüüdis vajuma hakates: „Issand, päästa mind!“

31 Jeesus sirutas kohe käe, võttis temast kinni ja ütles talle: „Miks sa kahtlesid, sa nõdrausuline?“

32 Ja kui nad astusid paati, rauges tuul. 33 Paadisolijad aga ülistasid Jeesust, öeldes: „Tõesti, sina oled Jumala Poeg!“

34 Kui nad olid ületanud järve, tulid nad maale Genneesaretis. 35 Ja kui selle paiga mehed Jeesuse ära tundsid, läkitasid nad sõna kogu ümbruskonda ja tema juurde toodi kõik haiged. 36 Need anusid teda, et nad saaksid puudutada kasvõi tema kuuepalistust. Ja kes iganes teda puudutasid, said terveks.

<- Matteuse evangeelium 13Matteuse evangeelium 15 ->