1 Kui ta oli palvetamise lõpetanud, läks Jeesus koos oma jüngritega ära. Nad läksid läbi Kidroni oru õlipuuaeda, mis oli teisel pool orgu.

2 Juudas, kes ta ära andis, teadis seda kohta, sest Jeesus oli seal tihti jüngritega kokku saanud. 3 Nüüd tuli Juudas sinna, juhatades sõdurite salka, valvureid ülempreestrite juurest ja varisere, kõigil kaasas laternad, tõrvikud ja relvad.

4 Teades kõike, mis teda ees ootab, läks Jeesus neile vastu ja küsis: „Keda te otsite?“

5 „Naatsareti Jeesust,“ vastasid need.

„Mina olen see,“ ütles Jeesus. Ka äraandja Juudas seisis sealsamas koos nendega.

6 Kui Jeesus ütles: „Mina olen see,“ kohkusid nad tagasi ja kukkusid maha.

7 Siis küsis ta neilt uuesti: „Keda te otsite?“

„Naatsareti Jeesust,“ kordasid nad.

8 „Ma ju ütlesin teile, et mina olen see,“ vastas Jeesus. „Kui te mind otsite, siis laske neil teistel minna.“ 9 Nõnda läks täide ta ettekuulutus: „Ma ei ole kaotanud ühtki nendest, keda sa mulle andsid!“

10 Ent Siimon Peetrus, kellel oli mõõk, tõmbas selle nüüd välja ja lõi ülempreestri sulast, raiudes ära ta parema kõrva. (Sulase nimi oli Malkus.)

11 Jeesus ütles Peetrusele: „Pane oma mõõk tuppe! Kas ma peaksin keelduma karikast, mille Isa mulle annab?“

12 Siis võtsid sõdurid oma ülema juhtimisel ja juudi valvurite abil Jeesuse kinni ja panid ta köidikuisse. 13 Kõigepealt viisid nad ta Hannase juurde, kes oli sel aastal ülempreestri ametit pidava Kaifase äi. 14 Just Kaifas oli andnud juutide juhtidele nõu, et on parem, kui üks inimene sureb rahva eest.

15 Siimon Peetrus ja üks teine jünger järgnesid Jeesusele. Kuna see teine jünger oli ülempreestri tuttav, võis ta siseneda ülempreestri sisehoovi koos Jeesusega. 16 Peetrus aga jäi ukse taha. Siis läks teine jünger, kes oli tuttav ülempreestrile, rääkis teenijatüdrukuga ning viis ka Peetruse sisse.

17 Teenijatüdruk küsis Peetruselt: „Eks sinagi ole üks selle mehe jüngritest?“

Peetrus vastas: „Ei, mina ei ole!“

18 Aga et väljas oli külm, olid sulased ja valvurid süüdanud sütest lõkke, mille ääres nad end soojendasid. Ja Peetrus seisis nende seas end soojendades.

19 Samal ajal küsitles ülempreester Jeesust tema jüngrite ja õpetuse kohta.

20 Jeesus vastas: „Ma olen avalikult maailmale rääkinud, ma olen alati õpetanud sünagoogis ja templis, kus kõik juudid kogunevad, ega ole midagi rääkinud salaja. 21 Miks sa minu käest küsid? Küsi kuulajatelt, mida ma olen rääkinud. Küll nad teavad, mida ma olen öelnud.“

22 Nende sõnade peale lõi üks juures seisnud valvuritest talle käega näkku, öeldes: „Kas nõnda vastad sa ülempreestrile?“

23 Jeesus kostis: „Kui ma midagi valesti ütlesin, siis ütle, mis see oli. Kui ma aga tõtt rääkisin, siis miks sa mind peksad?“

24 Seepeale saatis Hannas Jeesuse kinniseotuna ülempreester Kaifase juurde.

25 Siimon Peetrus aga seisis lõkke ääres ja soojendas end. Korraga küsiti temalt: „Kas sinagi oled üks selle mehe jüngritest?“

„Ei, mina ei ole,“ salgas ta.

26 Siis ütles talle ülempreestri sulane, kelle sugulase kõrva oli Peetrus ära raiunud: „Ma ju nägin sind õlipuuaias koos selle mehega!“ 27 Peetrus salgas taas, ja kohe kires kukk.

28 Siis viisid nad Jeesuse Kaifase juurest Rooma maavalitseja kohtukotta. Oli varahommik. Juudid ise ei astunud majja sisse, et mitte rüvetada end uskmatute hoones viibimisega – muidu nad poleks võinud süüa paasatoitu. 29 Seepärast tuli Pilaatus nende juurde välja ja küsis: „Milles te seda inimest süüdistate?“

30 „Kui ta ei oleks kurjategija,“ vastasid nad talle, „ei annaks me teda sinu kätte.“

31 Pilaatus ütles neile: „Võtke teie ta ja mõistke ise tema üle kohut oma Seaduse järgi!“

„Meil ei ole luba kedagi surmata,“ kostsid juudid. 32 Nii läks täide Jeesuse ettekuulutus selle kohta, millist surma ta pidi surema.

33 Siis läks Pilaatus tagasi kohtukotta. Ta kutsus Jeesuse enese ette ja küsis temalt: „Kas sina oled juutide kuningas?“

34 „Kas see on sinu enda mõte,“ küsis Jeesus vastu, „või on sulle keegi teine seda minu kohta öelnud?“

35 „Kas ma olen juut?“ vastas Pilaatus. „Su oma rahvas ja ülempreestrid andsid su minu kätte. Mida sa teinud oled?“

36 „Minu Kuningriik ei ole sellest maailmast,“ ütles Jeesus. „Kui mu Kuningriik oleks sellest maailmast, siis mu sulased oleksid võidelnud, et mind ei oleks antud juudi ülemate kätte. Aga minu Kuningriik ei ole siit.“

37 „Sina oled siis ikkagi kuningas?“ küsis Pilaatus.

„Sina ise ütled, et mina olen kuningas,“ vastas Jeesus. „Mina olen selleks sündinud ja tulnud maailma, et tunnistada tõest. Igaüks, kes on tõe poolel, kuulab mind.“

38 „Mis on tõde?“ küsis Pilaatus. Seda öelnud, läks ta jälle juutide juurde välja, kes olid sinna kogunenud, ning teatas: „Mina ei leia temal ühtki süüd. 39 Aga teil on kombeks, et ma lasen teile paasapühadel ühe vangi vabaks. Kas te soovite, et ma lasen vabaks juutide kuninga?“

40 „Mitte tema, vaid Barabase!“ karjusid nad. Ent Barabas oli osalenud mässus.

<- Johannese evangeelium 17Johannese evangeelium 19 ->