3 Kui me paneme hobusele suitsed suhu, et ta oleks meile kuulekas, siis me juhime kogu hobust. 4 Või vaata laevu: kuigi nad on väga suured ja tugevate tuulte ajada, juhitakse neid väikese tüüriga just sinna, kuhu tüürimees tahab. 5 Nii on ka keel väike ihuliige, aga kiitleb suurte asjade üle. Vaata kui väike tulesäde süütab suure metsa! 6 Ka keel on tuli. Keel on otsekui ebaõigluse maailm meie liikmete seas, mis rüvetab kogu keha. Ta süütab põlema eluratta ja on ise süüdatud põrgust.
7 Sest inimkond taltsutab igat liiki loomi, linde, roomajaid ja mereelukaid, ja on juba taltsutanud, 8 kuid keelt ei suuda taltsutada ükski inimene. See on rahutu ja tige, täis surmavat mürki.
9 Sellega me kiidame Issandat ja Isa, ning sellega sajatame inimesi, kes on loodud Jumala sarnasteks. 10 Samast suust tuleb kiitus ja sajatus. Nii ei tohiks olla, mu vennad ja õed! 11 Ega allikas anna samast lättest magedat ja kibedat vett? 12 Ei või ju viigipuu, mu vennad ja õed, kanda oliive ega viinapuu viigimarju? Samuti ei saa soolasest allikast magedat vett.
17 Kuid ülalt pärinev tarkus on esmalt puhas, siis rahuarmastav, osavõttev, kuulekas, täis halastust ja häid vilju, eelarvamusteta, teeskluseta. 18 Rahutegijad, kes külvavad rahus, lõikavad õiguse vilja.
<- Jaakobuse kiri 2Jaakobuse kiri 4 ->