1 Iga ülempreester, kes valitakse inimeste hulgast, seatakse esindama inimesi Jumala ees, et tuua ohvreid ja ande pattude lepituseks. 2 Ta suudab kaasa tunda mõistmatutele ja eksijatele, sest ka tema ise on nõrk. 3 Ja sellepärast peab tema nii nagu rahva eest, ka iseenese eest ohvrit tooma pattude pärast. 4 Ja keegi ei saa seda au võtta enesele ise, vaid saab selle Jumala kutsel, nagu Aaron sai.
5 Nii ei ole ka Kristus ülendanud ennast ise ülempreestri ametisse, vaid Jumal ütles talle:
6 Nagu ta ka ühes teises kohas ütleb:
7 Oma maise elu päevil tõi Jeesus oma palved ja anumised valju nutu ja pisaratega tema ette, kes teda võis surmast päästa, ja teda võeti kuulda tema allaheitlikkuse tõttu. 8 Ja olles küll Poeg, õppis ta kuulekust selle läbi, mida ta kannatas. 9 Ning kui ta oli tehtud täiuslikuks, sai ta igavese pääste allikaks kõigile, kes on talle kuulekad, 10 ning Jumal nimetas ta ülempreestriks Melkisedeki korra järgi.