Pauluse teine kiri korintlastele

Korintoses olevale Jumala kogudusele ja kõigile Ahhaias asuvaile Jumala pühadele:

2 Armu ja rahu teile Jumalalt, meie Isalt, ning Issandalt Jeesuselt Kristuselt!

3 Kiidetud olgu Jumal, meie Issanda Jeesuse Kristuse Isa, halastuse Isa, kõige lohutuse Jumal. 4 Tema lohutab meid igas meie ahistuses, et meie omakorda võiksime lohutada neid, kes on mis tahes ahistuses lohutusega, mida me saame Jumalalt. 5 Sest nii nagu me oleme osalised rohketes Kristuse kannatustes, nõnda saame me ka rohkesti lohutust Kristuse kaudu. 6 Kui nüüd meid ahistatakse, siis sünnib see teie julgustuseks ja päästmiseks. Ja kui meid julgustatakse, siis sünnib see teie julgustuseks nende samade kannatuste talumises, mida meiegi kannatame. 7 Ja meie lootus teile on kindel, sest me teame, et nii nagu te olete saanud osa meie kannatustest, saate osa ka meie lohutusest.

8 Me ei taha, vennad ja õed, et teile jääks teadmata, millist ahistust me Aasia provintsis kogesime. Meid rõhuti nii rängalt üle meie jõu, nii et me ei lootnud pääseda eluga. 9 Tõepoolest, tundsime, et meile on langetatud surmaotsus. Ent see õpetas meid lootma mitte eneste peale, vaid Jumala peale, kes surnud üles äratab. 10 Tema päästis meid sellest surmavast ohust ja päästab uuesti. Tema peale oleme lootnud, et ta päästab ka edaspidi, 11 kui ka teie meie eest palvetades appi tulete. Siis paljud tänavad Jumala käest tulnud armuanni eest, mis anti meile paljudele palvetele vastates.

12 Meie kiitlemine on see: meie südametunnistus kinnitab, et me oleme elanud selles maailmas, ja eriti suhetes teiega, jumalikus pühaduses ja siiruses. Seda oleme me teinud mitte ilmalikus tarkuses, vaid Jumala armus. 13 Me ei kirjuta teile midagi sellist, mida te ei suudaks lugeda ega mõista. Ma loodan, 14 et kui te seni olete meid mõistnud vaid osaliselt, siis te jõuate ka täieliku mõistmiseni, nõnda et te võite Issanda Jeesuse päeval kiidelda meist, nagu meie kiitleme teist.

15 Selle usaldusega ma kavatsesin tulla esiteks teie juurde, et te saaksite teistkordselt armu, 16 ja teie kaudu jätkata teed Makedooniasse ja Makedooniast tulla tagasi teie juurde ning lasta teil mind saata teele Juudamaale. 17 Selline oli mu plaan. Kas ma toimisin kergemeelselt? Või teen ma oma plaane meelt muutes, öeldes kõigepealt „jah-jah“, ja siis „ei-ei“?

18 Kuid Jumal on ustav, nii et meie kõne teile ei ole ühtaegu „jah“ ja „ei“. 19 Sest Jumala Poeg Jeesus Kristus, keda meie – mina, Siilas ja Timoteos – oleme teie seas kuulutanud, ei olnud ühtaegu „jah“ ja „ei“, vaid temas on alati olnud „jah“. 20 Sest nii palju kui on Jumala tõotusi, on Jeesuses „jah“ neile kõigile. Seepärast ütleme meiegi tema abiga „aamen!“ Jumala kiituseks. 21 Jumal on see, kes on kinnitanud meid koos teiega Kristusesse. Tema on meid võidnud 22 ja oma pitseriga märgistanud ning andnud oma Vaimu pandi meie südamesse.

23 Olgu Jumal mulle tunnistajaks minu hinge juures, et teie säästmise pärast jätsin ma Korintosesse tulemata. 24 Me ei taha valitseda teie usu üle, sest usus te püsite niigi, vaid me töötame koos teiega, et te võiksite olla rõõmsad.

Pauluse teine kiri korintlastele 2 ->