6 Teie pärast, vennad ja õed, olen ma kõnelnud neist asjust iseenda ja Apollose näitel, et te õpiksite meie eeskujust, mida tähendab ütlus: „Ärge minge kaugemale sellest, mis on kirjutatud“. Siis te enam ei hoople ühe inimese poolt ja teise vastu. 7 Sest kes on teinud sind teisest ülemaks? On sul midagi, mis ei ole saadud Jumalalt? Aga kui see on saadud temalt, miks sa siis kiitled, nagu oleks sul midagi iseenesest?
8 Juba on teil kõike küllaga! Juba te olete rikkaks saanud! Olete hakanud valitsema kuningatena ilma meieta! Oh, oleks te juba tõesti kuningad, et meiegi võiksime valitseda koos teiega! 9 Sest mulle tundub, et Jumal on seadnud meid, apostleid, järjekorras viimasteks, otsekui surmamõistetuiks areenil kogu maailmale vaadata, nii inglitele kui inimestele. 10 Meie oleme arutud Kristuse pärast, aga teie olete ju mõistlikud Kristuses! Meie oleme nõrgad, aga teie olete tugevad! Teid austatakse, aga meie põlatakse! 11 Praeguse tunnini me kannatame nälga ja janu, riietatud kaltsudesse, meid pekstakse ja me oleme kodutud. 12 Me teeme väsitavat tööd oma kätega. Kui meid neetakse, siis me õnnistame, kui meid taga kiusatakse, siis me kannatame ära, 13 kui meid laimatakse, siis vastame lahkesti. Me oleme maailma saast, prügi kõikide jaoks tänapäevani.
18 Mõned teist on läinud ülbeks, arvates, et ma ei tulegi enam teie juurde. 19 Aga kui Issand tahab, siis ma tulen peagi ja saan selguse mitte ülbitsejate sõnade, vaid ka selle kohta, kui palju neil väge on. 20 Sest Jumala riik ei ole mitte sõnades, vaid väes! 21 Mida te eelistate? Kas pean tulema teie juurde karistava vitsaga või armastuse ja leebusega?
<- Pauluse esimene kiri korintlastele 3Pauluse esimene kiri korintlastele 5 ->