4 Yac'a ri Jesús xubij chare: Tz'ibatal ca chupan ri ruch'abel ri Dios, chi ma xu (xe) ta wi riq'ui caxlan wey nic'ase' wi ri winek, xa can nic'ase' chuka' riq'ui ronojel ri ruch'abel ri Dios.[e]
5 Y can yac'ari' tek ri itzel winek xuc'uaj ri Jesús pa ruwi' jun juyu' ri nej jotol chicaj, y xa pa jun ti rato xuc'ut chuwech ri Jesús ronojel ri cajawaren ri nima'k tak tinamit ri yec'o chuwech re ruwach'ulef. 6 Y c'ac'ari' ri itzel winek xubij chic chare ri Jesús: Riyin njech pan ak'a' re nima'k tak tinamit re', ri can c'o quic'ojlen, y riyin nya' k'ij chawe riche (rixin) chi riyit nak'et tzij pa quiwi', ruma pa nuk'a' riyin ye jachon wi ca, y riyin yicowin nya' xabachoj chare nwajo' nya' wi.[f] 7 Y wi riyit yaxuque' yamaje' chinuwech riche (rixin) chi naya' nuk'ij, ronojel c'a re' xque'oc awuche (awixin), xcha' ri itzel winek.
8 Yac'ari' tek ri Jesús xubij chare: Cabiyin quela' riyit Satanás. Ruma chupan ri ruch'abel ri Dios ri tz'ibatal ca, nubij: Xaxu (xaxe) wi c'a ri Ajaf Dios taya' ruk'ij, y xaxu (xaxe wi) chuka' Riya' ri ruc'amon chi nanimaj ri nubij,[g] xcha' ri Jesús chare.
9 Y can yac'a chuka' ri' tek ri itzel winek xuc'uaj ri Jesús, c'a pa tinamit Jerusalem, y c'a pa ruwi' ri rachoch ri Dios xberuya' wi. Y tek yec'o chic chiri', ri itzel winek xubij chare ri Jesús: Tac'aka' ka awi' wawe', wi kas kitzij chi yit Ruc'ajol ri Dios.[h] 10 Ruma chupan ri ruch'abel ri Dios tz'ibatal ca, nubij:
13 Y tek ri itzel winek majun chic xril ri nuben ta chare ri Jesús, riche (rixin) chi nutojtobej, xuya' c'a ca y xroyobej chic na juba' tiempo[k] c'ac'ari' xtutojtobej chic jun bey.
22 Y quinojel c'a ri winek ri quimolon qui' chiri', sibilaj xka chiquiwech ri Jesús. Y ri utzilaj tak ch'abel[s] ri xerubij ri Jesús chique, can xquimey c'a, ruma chi majun bey ye quic'axalon ta ch'abel achi'el ri xerubij[t] chique. Y ri winek ri' niquibila' c'a chuka' chiquiwech: ¿La xa ma ya ta cami re' ri ruc'ajol ri José?[u] yecha'.
23 Y ri Jesús xubij chique: Riyin can wetaman chi riyix nibij re ch'abel re' chuwij: Ajk'omanel, tawak'omaj ka awi' ayon riyit. Ruma kac'axan chi q'uiy milagros ye'abanala' pa Capernaum.[v] Wacami can que'abanala' c'a chuka' wawe' pan atinamit,[w] yixcha'.
24 Y xubij chuka' chique ri quimolon qui' chiri': Majun profeta ri nik'alajsan ri ruch'abel ri Dios ri xtiya'ox (xtya') ta ruk'ij pa rutinamit.[x] 25 Y riyin nbij chi riyix iwetaman ri xbanatej tek ma xuben ta job oxi' juna' riq'ui nic'aj,[y] pa rutiempo ri profeta Elías ri jun achi ri xk'alajsan ri ruch'abel ri Dios ojer ca. Can kitzij wi chi sibilaj ye q'uiy ri ixoki' ye malcani' yec'o wawe' pan Israel ri tiempo ri', tek xpe nimalaj wayjal chuwech ronojel re karuwach'ulef. 26 Pero ri Dios ma xutek ta ri Elías chuto'ic jun malca'n ixok wawe' pan Israel. Ri Dios xutek el ri Elías riq'ui jun malca'n ixok c'a pa jun tinamit ri Sarepta[z] rubi'. Y ri tinamit Sarepta ri', xa ma pa rucuenta ta ri Israel c'o wi, xa c'a chunakajal ri tinamit Sidón c'o wi apo. 27 Y can queri' chuka' xc'ulwachitej quiq'ui ri yawa'i' pa rutiempo ri profeta Eliseo, ri xk'alajsan ri ruch'abel ri Dios ojer ca. Pa rutiempo c'a ri Eliseo, ri wawe' pan Israel can yec'o c'a q'uiy yawa'i' riq'ui ri jun yabil ri lepra rubi'. Pero majun ri xc'achojsex ta chique ri c'o ri yabil ri' chiquij, xaxu (xaxe wi) c'a ri Naamán ri xc'achojsex y riya' xa ma israelita ta, xa jun achi ri nipe pa Siria.[aa]
28 Y ri winek ri quimolon qui' chiri' pa jay ri kas nic'ut wi ri ruch'abel ri Dios, tek xquic'axaj ri xubij ri Jesús chique, xyacatej coyowal. 29 Y xebeyacatej pe, c'ac'ari' xquelesaj el chuchi' ri tinamit. Ri jun tinamit c'a ri' pa ruwi' jun juyu' c'o wi. Rumari' ri winek xquic'uaj c'a el ri Jesús riche (rixin) chi nbequinima' ca chuchi' siwan. 30 Yac'a ri Jesús achi'el ye majun ri winek chuwech. Choj xel pe chiquicojol ri winek y xbe el.[bb]
33 Y chiri' chupan ri jay ri kas nic'ut wi ri ruch'abel ri Dios, ri k'ij ri' c'o c'a apo jun achi ri c'o jun itzel espíritu riq'ui. Y ri itzel espíritu ri c'o riq'ui ri achi, riq'ui ruchuk'a' xurek ruchi'[ee] y xubij: 34 Man kojanek ta. ¿Achique nawajo' chake, riyit Jesús aj Nazaret? ¿Xape c'a riche (rixin) chi naq'uis kak'ij? Riyin wetaman yit achique c'a riyit y rumari' wetaman chi riyit can yit lok'olaj[ff] wi y yit petenak riq'ui ri Dios, xcha'.
35 Yac'a ri Jesús xchapon chare ri itzel espíritu y xubij: Ma cach'o ta chic, y catel el. Y ri itzel espíritu ri' tek xel el riq'ui ri achi xuben ca chare chi xtzak pan ulef, chiri' chiquicojol ri winek ri quimolon qui', pero majun chic achique ta xuben ca chare. 36 Y quinojel c'a ri winek ri quimolon qui' chiri', xquimey tek xquitz'et ri xuben ri Jesús, y niquibila' c'a chiquiwech: ¿Achique c'a rubanic ri ruchuk'a' ri ruch'abel re achi re'? Ruma ri ruch'abel can nuc'ut c'a chi Riya' can c'o k'atbel tzij pa ruk'a'. Ri itzel tak espíritu can niquinimaj rutzij y ye'el el, yecha' c'a ka chiquiwech.
37 Y chanin c'a xbe rutzijol ri Jesús. Rumari' ri winek ri yec'o pa tak lugar ri yec'o pe chunakajal ri tinamit Capernaum, xquic'axaj chuka' ri yerubanala' ri Jesús.[gg]
44 Y can queri' xuben pa ronojel tinamit ri yec'o pa rucuenta ri Galilea, Riya' can xutzijoj c'a ri ruch'abel ri Dios ri pa tak jay ri kas nic'ut wi ri ruch'abel ri Dios.[nn]
<- SAN LUCAS 3SAN LUCAS 5 ->- a Is. 11.2; 61.1; Mt. 4.1; Mr. 1.12; Jn. 3.34.
- b Lc. 2.27.
- c Ex. 34.28; 1 R. 19.8.
- d Gn. 3.15; He. 2.18; 4.15.
- e Dt. 8.3; Ef. 6.17.
- f Jn. 12.31; 14.30; Ap. 13. 2, 7.
- g Dt. 6.13; 10.20.
- h Mt. 4.6; 8.29; Ro. 1.4.
- i Sal. 91.11, 12.
- j Dt. 6.16.
- k Jn. 14.30; Stg. 4.7.
- l Mt. 4.12.
- m Hch. 10.37.
- n Is. 52.13.
- o Mt. 2.23.
- p Hch. 13.14.
- q Sal. 45.7; Is. 11.2-5; 42.1; 59.14-18; Dn. 9.24.
- r Lv. 25.8; 2 Co. 6.2.
- s Sal. 45.2; Pr. 10.32; Mr. 6.2.
- t Mt. 13.54; Lc. 2.47.
- u Jn. 6.42.
- v Mt. 4.13; 11.23.
- w Mt. 13.54; Mr. 6.1.
- x Mt. 13.57; Mr. 6.4; Jn. 4.44; Hch. 22.3, 18-22.
- y 1 R. 17.7; 18.1; Stg. 5.17, 18.
- z 1 R. 17.9.
- aa 2 R. 5.1.
- bb Jn. 8.59; 10.39; 18.6, 7; Hch. 12.11, 18.
- cc Mr. 1.21.
- dd Mt. 7.28, 29; Tit. 2.15.
- ee Mr. 1.23.
- ff Sal. 16.10; Is. 49.7; Dn. 9.24; Lc. 1.35; Hch. 2.27, 31.
- gg Mi. 5.4.
- hh Mt. 8.14; Mr. 1.30.
- ii Sal. 103.3; Lc. 8.24.
- jj Mt. 8.16; Mr. 1.32.
- kk Mr. 1.24, 34; 3.11.
- ll Mr. 1.35.
- mm Mr. 1.14, 15; Hch. 10.38; Ro. 15.8.
- nn Mr. 1.39.